kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast parima,et näidata mida ta suudab teha ja mida tema riik tegi selleks,et ta nii hea oleks oma alal.Loomulikult tahavad nad ka anda teada järgmisele põlvkonnale aimu mis on võimalik korda saata.Paljud Eesti sportlased on andud oma medalid ja karikad Tartu spordimuuseumile,kus kõik saavad neid vaatamas käija.Tartu spordimuuseumis hooldatakse kõike,et asjad säiliks ja seal palju asju mida kasutati varasematel aegadel. Lõplikult võib öelda,et kui ei oleks spordimaailmas äri ei saakski sporti olla,sest peab tõdema,et raha on vaja igaljuhul.Ka kultuur jääb alles alatiseks,kuid sellele ei võida pöörata väga palju tähelepanu.
võimlemistuhvlites marsihelide saatel Vabaduse platsilt Kadrioru staadionile- osad linnakodanikud arvasid, et piigad olid tänavatel sündsusetult alasti. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattasprodis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti punktiarvestust, Tallinna ja Tartu järel reastusid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa sportlased. Avaldati ka kehakultuurinäitus, millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu, mida hiljem hakati pidama esimeseks tantsupeoks. 1935. aasta Esimene raadireportaaz välismaalt. 1935. aastal tegi Eesti Ringhääling Felix Moori eestvedamisel esimese reportaazi välismaalt. Helsingi Messuhalli'st vahendati Eesti kuulajatele Soome rahvuseepose "Kalevala" 11. aastapäeva pidustusi. Uued ajakirjad. 1935 aastal hakkasid ilmuma populaarne naiste- ja kodunduseajakiri Maret ning ühiskondlik-
Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu esimeheks valiti Heino Sisask. Hakati omistama Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetust 1965 Avati "Kalevi" siseujula Tallinnas Esimeste eestlastena said rahvusvahelise klassi meistersportlasteks (suurmeister) Ants Antson, Toomas Leius, Jaak Lipso, Mart Paama ja Jüri Talu 1966 Asutati Tallinna Spordiinternaatkool. Hakati omistama Eesti NSV teenelise treeneri aunimetust. Asutati Vabariigi Spordiveteranide Koondis 1967 Eesti Spordimuuseumile anti riikliku muuseumi staatus. Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaalis hakati ette valmistama kehalise kasvatuse õpetajaid. Tõstja Jaan Talts valiti NSVL-i parimaks sportlaseks. Esimesena Eestis sai bituumenkummikatte Kutsekool nr.17 staadion Tartus 1968 Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit reorganiseeritakse taas ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Kehakultuuri- ja Spordikomiteeks, esimeheks jäi Heino Sisask
ajutisi näitusi, erinevaid üritusi ja peeti spordiajalooalaseid loenguid. 18.detsembril 1987 aastal avati muuseumi II püsiekspositsioon. Eesti taasiseseisvumine tõi paljudele kultuuriasutustele vabamad käed ja uued võimalused, kuid ka palju probleeme. Üldine majanduslik madalseis mõjutas nii muuseumi finantseerimist kui ka külastatavust. Lisaks tagastati 1995. aastal muuseumi senised ruumid Pauluse kogudusele. Õnneks leiti spordimuuseumile kiiresti uus asukoht. Uus muuseum otsustati rajada Tartu kesklinna Rüütli tänavale Tartu vanasse postimajja. Hoone rekonstrueerimisega saadi valmis 2001. aastal. 1. oktoobril 2001. aastal, avati uue muuseumihoone uksed külastajatele. Lisaks spordimuuseumile asuvad majas ka Eesti Postimuuseumi näituseruumid. 2001. aasta juulist asus muuseumi etteotsa Mati Tolmoff. Koos uue majaga uuenes spordimuuseum nii sisemiselt kui väliselt. Hoidlate poolest on spordimuuseum üks kaasaegsemaid Eestis
annaabi.ee 
