ametialane. Geneetiline kehakeel on meile kaasasündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda, kuidas nutta kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Ümbrusest tingitud kehakeelt õpime arenedes keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnast. Kultuuriline kehakool on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundadnud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Psühholoogiline kehakeel, selle alla kuuluvad puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Ilmed mängivad samuti suhtlemisest väga suurt rolli. Inimesel on kõige suurem arv näolihaseid. Inimese suu ja silmad on kõige kõnekamad näojooned. Silmi peetakse kui hinge peegliks. Ka sugu mängib suhtlemises suurt rolli. On tunnustatud, et sugude vahel on erinevused, olgu
Ümbrusest tingitud kehakeele alused Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks et olla “lahedad’’ ja sõpradele vastuvõetavad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi. Kultuurilised alused Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Näiteks tantsib Uus-Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka’t. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne žest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. Psühholoogilised alused
nutma, kui näiteks endast väljas oleme. (Pease, 1994) 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks, et olla ,,lahedad" ja sõpradele vastuvõetavad. (Pease, 1994) 2.3 Kultuurilised alused Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanu teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Isegi nii lihtne zest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. (Pease, 1994) 4 2.4 Psühholoogilised alused Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus
2.1.2 Ümbrusest tingitud Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just lapsed ja teismelised võtavad omaks erilise kõnepruugi, selleks et olla ,,lahedad'' ja sõpradele vastuvõetavad. Ka võivad nad muuta oma kõnnakut ja liigutusi. 2.1.3 Kultuurilised Kultuur on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundanud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Näiteks tantsib Uus-Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka't. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne zest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. 2.1.4 Psühholoogilised
annaabi.ee 
