Ujumisraja pikkus oli aastatel 1908-1920 sada meetrit, alates 1924. aasta mängudest Pariisis aga 50 meetrit, kusjuures samas võeti kasutusele ka radu eraldavad köied. Naised debüteerisid olümpial 1912. aastal Stockholmis. Võrreldes ammuste aegadega on tänapäeva ujumine tunduvalt muutunud. Järjest rohem otsitakse tulemuste parandamisel abi tehniliste vahendite ja treeningmeetodika täiustamisest. Tänasel päeval on tulemuste parandamisel suur roll spordimeditsiini ja teaduse uusimatel saavutustel. 1.3. Ujumisviisid ja stiilid · Koeraujumine · Küliliujumine · Liblikujumine ehk delfiin · Seliliujumine · Rinnuliujumine ehk konnaujumine · Vabaujumine ehk krool 2 Tamp, T. (2007). Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika. Tallinn, lk. 5 3 Samas, lk. 6 Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on
G Holt jt, 2009). Viimasel kümnendil on räägitud palju kasvuhormooni kuritarvitamisest sportlaste hulgas. Mõningad sporlased üritavad sellega kiirendada ja suurendada lihaskasvu, et parandada tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii anaeroobse kui ka aeroobse lävega sportlased näiteks tõstjad, maadlejad, suusatajad pesapallimängijad. Esimene skandaalseim kasvuhormooni kuritarvitamise juhtum leidis aset 1988 aasta Souli olümpiamängudel, kus kanadalane Ben Johnson võitis 100 meetri sprindi hämmastava ajaga 9,79 sekundit (püstitatud maailmarekord tühistati pärast positiivse dopinguproovi andmist)
keemia või töödeldud toit. Kui 1900 aastal oli ühe 40-aastase keskmise mehe päevane energiakulu 3200 kcal, siis täna on see 2200-2300 kcal piires. Põhjus tuleneb tänapäeva inimeste eluviisidest, kus on väga palju kontoritööd ning vähe kehalist liikumist meie kasutuses olevate ,,tehnikaimede" tõttu. 10 Ameerika Spordimeditsiini Kolledz soovitab iga päev 30 min mõõduka intensiivsusega kehalist koormust (Ameerika Spordimeditsiini Kolledz). Tänapäeval paljud ei tee sedagi. Inimese väheliikuv eluviis mõjub kõigile elunditele, kudedele jms. Tulemuseks on üldine tervise nõrgenemine, mis omakorda mõjutab meie toitumist. Suurimaks probleemiks tänapäeval on südamehaigused just vähese liikumise tõttu. Liikumisel on organismi hapniku vajadus suurem, süda peab rohkem lööma, et hapnik kiiremini ringi käiks
lauapalli. Juba enne turniiri lõppu ulatas Unicaja esindaja Priit Vahele lepinguprojekti, mis saatnuks Siim-Sanderi kuueks aastaks Andaluusiasse. Pakkumine, mille Unicaja esindaja pärast üheainsa mängu vaatamist letti lõi, oli ahvatlev. Ent kes ei mõtleks sellisel hetkel et kui ma juba nii palju väärt olen, siis ehk olen rohkemgi!? Nii võttis Priit Vene ühendust Kaunase zalgirise peamänedzeri Ginas Rutkauskasega, kes 18 aastat tagasi Tartus spordimeditsiini õppis ja Venega koos ülikooli korvpalliesinduses mängis. Kuulnud, et koolivenna poega käiakse lausa Hispaania tippklubi juurest vaatamas, tuli Rutkauskas kohale ja mõni päev hiljem oli Priit Vahel käes uus ja parem kontraht koguni seitsme aasta peale ja ikkagi zalgiris. Kaua ei mõeldud. Siim-Sanderi uueks koduklubiks sai zalgirise-Sabonise korvpallikool. Kõik imetlesid Siim-Sanderit väga. Kõik teadsid et ta oskab mängida, kuid tuli välja et veel väga
tervishoiusüsteemisse. Need Kliinikud on teadus-ja haridusasutuste andmebaaside ja arstiteaduskonnad: anestesioloogia ja intensiivravi, hematoloogia ja onkoloogia, günekoloogia ja sünnitusabi (Naiste kliinik), dermatoloogia, kardioloogia, neuroloogia, otolaryngology, oftalmoloogia, pediaatria (Lastehaigla) psühhiaatria pulmonoloogia (Kopsukliinik) somaatiliste riiki (osakonna gastroenteroloogia, endokrinoloogia, nefroloogia , nakkushaigused, reumatoloogia, jne), spordimeditsiini ja taastusravi, hambaravi, vereülekannete operatsioonid. 4 2. EESTI 2.1. Kõrgharidus Eestis Akadeemiline kõrgharidus Eestis on jagatud kolmeks tasandiks: bakalaureuse-, magistri-ja doktoriõppe. Mõnedel erialadel (baasi medetsiiniõppe, veterinaaria, farmatseutiline õppe, hambaravi-, inseneri-, arhitektuuri-, ja kooliõpetaja eriala) bakalaureusekraadi ja magistrikraadi kombineeritud ühte. Eesti avalikudes ülikoolides
a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnul võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.aastal ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1) kestev katkematu lihastegevus, 2) suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3) harjutuste intensiivsus peab olema mõõdukas võimaldamaks kestvat tegevust 30-45 minutit, 4) lihastegevus põhineb oksüdatsioonienergial. Viimane nõue annabki nimetuse aeroobika. Selle nõude olemuseks on, et intensiivsed
K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2. suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3. harjutuste intensiivsus peab olema mõõdukas võimaldamaks kestvat tegevust 30-45 minutit, 4. lihastegevus põhineb oksüdatsioonienergial. Viimane nõue annabki nimetuse aeroobika. Selle nõude olemuseks on, et intensiivsed harjutused
regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2. suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks, 3. harjutuste intensiivsus peab olema mõõdukas võimaldamaks kestvat tegevust 30-45 minutit, 4. lihastegevus põhineb oksüdatsioonienergial. Viimane nõue annabki nimetuse aeroobika. Selle nõude olemuseks on, et intensiivsed
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud
Ajutegevuseta pole enam inimest, vaid "elav laip". Voitki sõnul ei saa äkksurmasid ära hoida. Neid saab aga vähendada. Üks kindel viis, kuidas seda teha, on rahva teadlikkust suurendada. "Kas treener peaks oskama kunstlikku hingamist teha? Aga kehalise kasvatuse õpetaja? Või inimene, kellel on südamehaige lähedane?" Teine võimalus, kuidas äkksurmasid sportlaste puhul miinimumini viia, on korrapärane arstlikus kontrollis käimine. 1998. aastal kirjutasid Eesti spordimeditsiini tohtrid eeskirja, millal ja mida sportlaste puhul kontrollima peaks. Seal seisab, et regulaarselt spordiga tegelev inimene peab arstlikus kontrollis käima vähemalt korra kuue kuu jooksul. Spordiarst doktor Rein Jalak aga tõdeb, et Eestis pole mingeid reegleid, kuidas kontrollida, et kõik nõuet täidaksid. "See asi on täiesti reguleerimata! Ma olen kohanud ühte sellist noorte korvpallitreenerit, kes ütles mulle vastu: "Aga milleks seda vaja on?"
vastaksid tervisekaitsenormidele ja ei kahjustaks laste tervist. Kooli tervishoiutöötaja koos kooli tervisenõukoguga on koolijuhile abiks keskkonna hindamisel ning kõrvalekallete kaotamisel. Koolilaste terviskäitumine Mitme uurimistöö tulemustest selgub, et Eesti koolilaste sagedasemad terviseriskid on ebatervislik toitumine, vähene liikumine, riskialdis seksuaalkäitumine, legaalsete ja illegaalsete uimastite tarbimine. Lähtuvalt kehalise aktiivsuse mõjust tervisele on Ameerika Spordimeditsiini Assotsiatsioon ja mitmed teised rahvatervise organisatsioonid esitanud soovituse optimaalseks kehaliseks aktiivsuseks. Sellekohaselt on tervise huvides vajalik mõõdukas või suur kehaline koormus iga päev vähemalt 60 minutit. Õpilaste enesehinnangust selgus, et sellele nõudele vastas vaid 21% 11–15-aastastest poistest ja 18% tüdrukutest (Aasvee jt 2008: 37). Tallinna koolide 15- aastaste õpilaste uuringust selgus, et 26% poeglapsi ja ligi kolmandik tütarlapsi on kehaliselt
• milline on optimaalne kehaline koormus, st väikseim koormus, mis annab suurima efekti? • milline on minimaalne kehaline koormus tervise parandamiseks? Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et on olemas kindel treeningmaht, mis on piisav südameveresoonkonna ja lihaste vormishoidmiseks. See tähendab, et vaid kindlates piirides treenimine tagab piisava treenituse ja väldib vigastuste teket. Ameerika Spordimeditsiini Kolleegiumi treeningusoovitused tervetele täiskasvanud inimestele on järgmised: • treeningprotsess peaks panema tööle võimalikult suure hulga lihaseid; • treening peaks sisaldama 20–60 min pidevat liikumist; • treening peaks olema regulaarne – kolm kuni viis korda nädalas; • treeningu intensiivsus peaks tõusma 60–80% maksimaalsest pulsisagedusest; • peale vastupidavuse treenimise peaks kaks korda nädalas tegema mõõduka intensiivsusega jõutreeninguid.
(2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Caballero, B., Allen, L., Prentice, A. (2005). Encyclopedia of Human Nutrition, volume 3. Second Edition, Academic Press Deikina, J., Jõeleht, A. (2010). Toitumis- ja toidusoovitused noortele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Eesti Sotsiaalministeerium (2003). Eesti tervishoiustatistika 2000-2002. Tallinn: OÜ Soha Kergejõustiku Arenduskeskus (IAAF) (2006). Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile. Tallinn: Eesti Sporditeabe Sihtasutus Maser M., Järviste A., Einberg Ü., Sapatsuk I., Vaask S., Vihalemm T., Villa I. (2009). Laste ja noorte toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts Maser, M. (2004). Kooliõpilaste tervisekäitumine. 2001/2002. õppeaasta uuring. Tartu: Tervise Arengu Instituut Püssa, T. (2005). Toidutoksikoloogia. Tartu: Halo Kirjastus Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (2001)
Eriline vastutus lasub nendel, kes on seotud kohustusliku hariduse kindlustamisega; b) spordiorganisatsioonid ja spordiga seotud organisatsioonid kõigil tasandeil ja kaasa arvatud klient kasutab teda üksnes vahendida. Prostituut pole muud kui kliendi seksuaalse rahuldamise instrument. c) Intiimsuse kaalutlus - Seks on intiimne – või-olla kõige intiimsem osa meie elust. Kas spordialaliidud, liitude ühendused, kehalise kasvatuse liidud, treenenite koolitusasutused, spordimeditsiini ja farmakoloogia ringkonnad ning massiteabekanalid. Ka kommertssektor, kaasa arvatud see ei peaks seetõttu jääma kommertskaalutlustest puutumata? Kas pole alandav seksida täielikult võõraga ja raha pärast? d) Лehamüümise kaalutlus - Prostitutsioon on alandav, sest see mida prostituut spordikaupade tootjad ja turustajad ning marketingi agentuurid, kannavad vastutust Ausa Mängu edendamise eest
2010. aastal läbiviidud uuringus avaldab ajakiri "Dance Teacher" 10 peamist vigastuste liigitust tantsijatel: kaelapinged, õlarotaatori pingestatus, alaselja hädad ja lihasspasmid, nn. plõksuv puusaliiges, põlvevalu sündroom, ära nihkunud menisk, sääreluu ja hüppeliigese kõõlusrebendid, Achilleuse kõõlus, pöiavõlvi probleemid ja kannaprobleemid (Wozny 2010). Artiklis võtavad sõna J.G. Hass, Uus-Meremaa spordimeditsiini ja ortopeedia spetsialist, Pilatese õpetaja; M. Liederbach, Tantsuvigastuste uuringute keskuse director New York´st; J. 7 Deckert, balletipedagoog ja teadur Wyomingi ülikoolis ja M K. Bruce, Pilatese spetsialist Ohiost. Võib eeldada, et välja toodud tantsijate põhiprobleemid jäävad läbi aja muutumatuks ja neidsamu esineb edaspidigi kõige enam.
SOOVITATAV KIRJANDUS: NB! BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Toimetanud Loogna, G. Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2001 Delavier, F. Jõu, ilu ja tervise anatoomia, 2001 SPORDIMEDITSIIN Annus, L. Noorsportlaste terviseuuringud, 2000 Jalak, R., Annus, L., Rannama, L., Eller, A. Spordimeditsiin treenerile, 2004 Landõr, A., Maaroos, J., Karu, T., Eller, A. Spordimeditsiini rakenduslikud alused, 1997 Vuori, I., Taimela, S. (toimetajad) Liikumine ja meditsiin, 1998 Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. Tervise ja töövõime arendamine noorukieas, 1999 Matsin, T., Jalak, R. Sport kuumas kliimas, 2004 Palo, J. Tervise käsiraamat, 2001 SPORDIPEDAGOOGIKA Loko, J. Sporditeooria, 1996 Loko, J. Laste ja noorte spordiõpetus, 2002 SPORDIPSÜHHOLOOGIA
annaabi.ee 
