meetri jooksus. 1978. aastal tuli ta Eesti meistriks nii 1500 kui 5000 m jooksus. Vahepealsetel aastatel kergejõustikutegevus Koerus soikus, kuid nüüd on aktiivse kehalise kasvatuse õpetaja Toomas Aani eestvedamisel kergejõustiku-alane tegevus taas elavnenud. Jälle on rida noori jõudnud vabariigi paremikku. Täiskasvanutest on olnud edukaim Tarmo Saar, kes on kõrgushüppes ületanud 2.08 ning hüpanud kolmikut 14.59. Et Koeru valla ametnikud on spordilembelised, võib tulevikus kindlasti loota spordiplatsi kaasajastamist. TAPA 1920-ndatel aastatel oli Tapa kergejõustikukantsina tuntud üle kogu Eesti. Sellel ajal oli kõige tuntum "lendavaks tapalaseks" hüütud Karl Laurson-Laurissoo, kelle 1923. aastal joostud 5000 meetri aeg 16.52,6 püsis Järvamaa rekordina 8 aastat. Hiljem Tallinna Kalevisse siirdununa kustutas ta vabariigi rekorditabelist Jüri Lossmani rekordid 2000 meetrist kuni 10 000 meetrini.
KOKKUVÕTE Töö täitis oma eesmärgi, kuna nüüd on olemas parem ülevaade sellest, kui palju ja mida täpsemalt teavad Tallinna 32.Keskkooli noored curlingust. Uurimistöö küsitluses 150 inimest andsid ausaid samas arukaid vastuseid, mis muutis uurimistöö koostamise kergemaks. Tulemused olid head võrreldes tavalise tänavapildiga, millega ma igapäevalselt kokku puutun. Õpilastel, eriti põhikooli osas on teadmised sellest päris kõrgel, ning lapsed on spordilembelised. Palju on veel tööd vaja teha, et curlingut edasi levitada ja anda, kuid esimene samm selle poole on juba tehtud. Hüpotees, et õpilased ei tea palju curlingust sai ümber lükatud, Teadmised olid hämmastavalt kõrged ja täpsed, teades selle spordiala vähest levikut. Tööd on raske koostada, kuna teoreetilised allikad, raamatute kujul puuduvad. See tähendab seda, et palju informatsiooni tuleb inglise keelsetelt lehekülgedelt tõlkida ning mugavdada, see töö on raske ja vaevanõudev