KOKKUVÕTE 8 LISAD 9 Lisa 1. Statistika ainetöö Henri Roihu- Exceli fail 9 Lisa 2. Küsitluse ankeet 9 2 SISSEJUHATUS Statistilise ainetöö teemaks on inimeste sportlike eluviiside uurimine. Uuring on viidud läbi eesmärgil uurida, kui palju inimesed külastavad spordiklubisid ja millised toitumisharjumused inimestel on. Uurisin, kas spordiklubisid on inimeste meelest piisavalt, kas need rahuldavad inimeste tarbeid ja millised tegurid mõjutavad inimeste spordiklubis käimist. Võtsin vaatluse alla erinevaid tunnuseid ja analüüsisin inimeste sportlike eluviise ja selle seoseid nende pikkuse, kehakaalu, elukoha ja sissetulekuga. Nende teada saamiseks kasutasin t-testi, dispersiooni analüüsi, regressioon analüüsi, korrelatsioonimaatriksit ja teisi abivahendeid.
treeningviisid, samuti populaarseimad külastusajad ja oluliseimad lisaväärtused spordiklubides. Kokkuvõttes olen tulemused välja toonud protsentides ja iga küsimus on eraldi lehel. Missugune on teie arvates mõistlik kuutasu spordiklubis? Statistikast võib järeldada, et enamik on nõus maksma 30-40 eur. Huvitav on siin asjaolu, et vähesed leiavad, et 60+ eur kuus maksta on mõistlik, kuid Tallinnas ~25% spordiklubisid küsivad täispakett kuutasu eest rohkem kui 60 eur kuus ja rahvast jätkub. Muu kategooria vastuseid oli suur hulk. Põhilised olid: hinnad 15-30 eur ja võistlussportlastele tasuta. 10% 2% 30-40 eur 40-50 eur 26% 50-60 eur
Viimaste aastate jooksul on Tartusse ehitatud mitmeid uusi ning erinevate võimalustega spordiklubisid. Tuntumad neist on Arctic Sport Club, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ning Eesti Maaülikooli Spordiklubi. Spordiklubide populaarsusest võib järeldada, et tartlased hoolivad oma tervisest ning hoiavad seda. Järgnevalt püüame välja selgitada, milline hiljuti valminud spordiklubidest on kõige sobilikum inimestele hindade ning võimaluste poolest. EMÜ Spordiklubi
tutvustavad seda imeilusat ja ajaloolise hõnguga linna. Paides on ka väga oalju rahvakultuurikollektiive. Nt. Paide Meeskoor, Segarahvatantsurühm "Riikar", Naisrahvatantsurühm "Kägärä", Memmede tantsurühm "Sinilill", Paide Muusikakooli puhkpilliorkester, Paide Püha Risti Koguduse segaansambel, Seenioride tantsugrupp. Paides on ka palju spordiklubisid, nendega saab tutvuda Paide linna kodulehel. Paides on võimalik tegelda ka kiikinguga. Kiiking on Eestist leiutatud spordiala. See on mõeldud inimestele, kes vajavad adrenaliini, omavad julgust ja füüsilist jõudu. Eesmärk on kiikumise käigus sooritada maksimaalselt pika aisaga üks täispööre ümber võlli. Mida kõrgem on kiik seda raskem on seda teha! Kiiking on põnev ajaviide ja meelelahutus, hea võimalus harrastada
Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja Spordiklubi, Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa Võrkpalliklubi, Jahtklubi DAGO, Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond, Käina Spordiklubi, Kärdla
majandamise peamised teed. 4. Kas kõik sportlased on spordiklubi liikmed? Kõik sportlased pole spordiklubi liikmed. Spordi traditsioonilise ülesehituse (klubi-liit-rahvusv.liit) tõttu puudub sportlasel liikmelisus liidu ja rv.liiduga ega allu nende reeglitele – valitseb vaid kaudne siduvus 5. Kes on Eesti spordialaliidu liikmed? Eestis on loodud palju üleriigilisi spordiliite ja ühendusi, kes ühendavad spordiklubisid spordiala tunnuse või sportliku tegevusvaldkonna järgi. Rahvuslik olümpiakomitee-spordialaliite ühendav organisatsioon. (Eesti vabatahtliku spordiorganisatsiooni ühendajaks on Eesti Olümpiakomitee (EOK). 6. Milline organisatsioon on CAS? (millega tegeleb, õigused-kohustused) The Court of Arbitration for Sport (CAS) (Kaks peamist divisjoni – tavaprotseduurid, distsiplinaarprotseduurid)
Raamatupidamisteenus tellitakse. 2. Turuanalüüs 2.1 Otsesed konkurendid Otsesed konkurendid kiiruisutamise alal puuduvad. Harrastusuisutamises ja liuvälja üürimise teenuses spordiklubidele pakub konkurentsi Tartu Lõunakeskuse Liuväli. Kuna ruumiliselt asub kavandatav kiiruisuhall Lõunakeskuse Liuväljast kaugel, võib see konkurentsi leevendada. 2.2 Kaudsed konkurendid Kaudseteks konkurentideks võib pidada kõiki Tartumaa sporditeenuseid pakkuvaid asutusi ja spordiklubisid, eriti aga läheduses asuvaid A Le Coq spordihoonet, Arctic Spordiklubi ja Eedeni kaubanduskeskuses tegutsevaid bowlinguklubi ning Fittest spordiklubi. 2.3 Organisatsiooni SWOT analüüs Organisatsiooni tugevused: · Originaalsus · Tühimiku täitmine Eesti spordikultuuris · Mitmekülgsus (erinevad tegevused, erinevad sihtgrupid) · Sporditeadlikkus · Valmidus kasutada kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide abi · Hea koolitusega treenerid, professionaalsus · Harivus
Jätkuvalt soovitaks ka läbi viia palju erinevaid kampaaniaid. Ning arendada ka välitreeningut kevadeti ja suviti, mis on varasematel aastatel edukalt toiminud. Inimestele meeldib koos värskes õhus rattaga sõita, joosta, kepikõndi teha ja ka niisama jalutada. Kindlasti on selleks kõigeks ka ressursse vaja, aga kui ettevõtte juhtidel vähegi tahtmist on, siis saadakse kõigega hakkama. Olles ise Fittest Tartu püsiklient juba mitmeid aastaid ja enne seda külastades ka teisi spordiklubisid ka üht konkurenti Arctic Sport Clubi, annan enda poolt ettevõttele positiivse hinnangu, nii teeninduse kui ka kõige muu poolest, eriti soodsa asukoha pärast. 12 2 KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS 2.1 KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS Klienditeekond, tuntud ka kui kvaliteedi teekond või teeninduse täiuslikkuse teekond. Klienditeekonda soovitatakse ärianalüüsi vahendina kasutada ettevõtetes, kus
(Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga sportlik rahvas. Ligikaudu 75% lastest ja 50% täiskasvanutest tegelevad vabal ajal spordiga. Euroopas kõige rohkem spordirajatisi ühe inimese kohta ongi Taanis. Spordiüritustest osavõtt on heaks viisiks kohta uusi inimesi ning seetõttu on paljudes ülikoolides kinnised spordirajatised, et ülikooli tudengid saaksid seal omavahel tutvuda. Liikumisvahendina on kõige populaarsem jalgratas. Taanis on ka väga palju spordiklubisid kuid nende liikmeks olemine on sageli väga kallis. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga humoorikas rahvas. Tihtipeale käivad huumor ja iroonia käsikäes. Taanlasest aru saamiseks on tähtis mõista irooniat. Ka eneseiroonia on oluline osa taanlaste mentaliteedist. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanis toimub väga palju muusikafestivale. Muusika on suure au sees Taanis. Aasta kõige
rahastajad hindavad ja valivad parteisid rohkem poliitikas kordasaadetu kui nende maailmavaate järgi. 5.2 Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Sotsiaalse jaotuse ning levinud väärtusmallide teisenemine mõjutavad ka erakondade ülesehituse ja tegutsemise jooni. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Anti välja oma ajalehti ja ajakirju, peeti ülal spordiklubisid, korraldati rahvapidusid, selleks et värvata uusi liikmeid. Liikmelisus parteides kasvas, mis andiski põhjust nimetada 1950–60-ndate aastate erakondi massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest võib rääkida uut tüüpi parteidest, mille alusideoloogia polnud enam nii kergesti määratletav
19. saj. esimesel poolel tekkisid esimesed aadlinoorsoole mõeldud (kinnised) spordiringid, kus välismaalastest õpetajad õpetasid vehklemist, võimlemist, ujumist. Korraldati spordivõistlusi. 1846.a. ,,Imperiaatorlik Jahtklubi" 1860.a. sportmängude ring ,,Neeva" 1864.a. purjetamise-sõudmise klubi ,,Sterla"(,,Nool"?) ja kiiruisutajate klubi 1867.a. jahtklubi Moskvas 1868.a. tenniseklubi Peterburis Algusaastatel võeti mõnedesse spordiklubidesse ainult aristokraate, osa spordiklubisid võttis treenima ka keskklassi esindajaid. Tööliste spordiringid olid ,,mitteametlikud", töölissport hakkas arenema 19. saj lõpul. Venemaal propageerisid sporti elukutselised atleedid, eeskätt raskekergejõustiklased, kelle seas oli ka eestlasi. Ülevenemaalised olümpiamängud: Võistluste korraldamise ajdeniks sai nõrgad tulemused olümpiamängudel. 1913. a. peeti I ülevenemaalised om Kiievis (osavõtjad u600- peamiselt sõjaväelased, kestsid 6 päeva)
kasutajateringile. Rahvus. Etninlised probleemid ei eksisteeri mitte ainult arenguriikides vaid ka arenenud kapitalistlikes süsteemides. Köige üldisem tunnus etniliste erinevuste kohta spordiga tegelemisel on fakt, et mitterahvuse esindajatele on spordis esinemine, eriti klubide tegevuse tasandil komplitseeritud. See on seotud nii majanduslike teguritega kui ka kultuuriliste traditsioonidega. Enamuses spordiklubisid on küllaltki negatiivselt orienteeritud vöörrahvustest inimeste osalemise suhtes. Etniline probleem ei ole iseloomulik ainult spordiga seotud tegevustes vaid ühiskonnas laiemana. Eriti terav on probleem vööramaalaste laste integreerimisel 21 ühiskonna erinevatesse süsteemidesse sealhulgas ka sporti. Ei ühiskond tervikuna
kraatlike valimiste kaudu teostatavat juhtimist ning üldist töökorraldust. Küll võimaldab muudatus kaasata spordiorganisatsiooni aina enam sportlikke teenuseid osutavaid klubisid ning luua sisuliselt äriühingutena tegutsevatele klu- bidele õiguslik raamistik kuulumaks spordiorganisatsiooni. Spordiorganisatsioonide arv Eestis kasvab pidevalt. Luuakse uusi spordiklubisid, tekivad uued ühendused uute liikumisvormide, spordialade või sihtgruppide baa- sil. Spordiorganisatsioon on pidevas muutuses. Need muutused sõltuvad eelkõige spordiorganisatsiooni liikmetest, eestvedajatest ja juhtidest. Seetõttu ei saa Eestis ega mujal olla täpselt ühesuguseid spordiorganisatsioone. Spordiorganisatsioonide paljususe, erinevate vormide, erinevate korraldusmudeli-
annaabi.ee 
