nendeni, kellest ei tule kunagi suuri sportlasi, kuid kes saavad oma tervisele liikumisharrastusega tublisti kasu tuua." Soome kogemus: sport ja heaolu Jüväskyla ülikooli sporditeaduste osakonna programmidirektor, dr Anna-Katriina Salmikangas on veendunud, et ühine sporditegemine suurendab ühiskonna kui terviku heaolu. ,,Toetun seda väites oma uurimistööle Nakertaja-Hetteenmäki piirkonna kohta läbi aastakümnete," märgib dr Salmikangas. ,,Ühiste spordiharrastuste loomine aitas piirkonna inimesed omavahel suhtlema ja suhtluskanaleid looma, koosolekuid pidama ja kokkuleppeid sõlmima." Nagu Bengt Sevelius, nii on ka Anna-Katriina Salmikangas veendunud, et ainult altpoolt tulevast initsiatiivist ei piisa spordiharrastusteks vajalike eelduste loomine on riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne. ,,Võtame või sellise lihtsa näite selleks, et inimesed käiksid tööl jalgsi või jalgrattaga, on neil vaja korralikke teid, mida mööda liikuda
vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Sportimine meie elus Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuste laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse. Üldiste arvestuste kohaselt on praegu maailmas umbes 1 miljard aktiivset spordiharrastajat, kusjuures Lääne majanduslikult kõrgesti arenenud maades spordib keskmiselt iga teine inimene. Inimese üheks tähtsamaks kehaliseks võimeks peetakse tänapäeval vastupidavust (jooksukross, rännak, suusatamine, ujumine, matkamine). Spordirajatised
annaabi.ee 
