sed spordikoolid. Kõik need korralduslike tunnuste alusel eristatud neli spordi- ja liikumisharras- tuse vormi on olulised, üksteist mõjutavad ja head sõltuvalt harrastajate huvidest, soovidest ning võimalustest. Käesolevas õppematerjalis keskendume peamiselt organiseerunud spordiharrastusele. ORGANISEERUNUD SPORDIHARRASTUSE SEOS ÜLDISE MAJANDUSE JA Väga üldistatult ÜHISKONNAKORRALDUSEGA ja nn mustvalgel skaalal saame Väga üldistatult ja nn mustvalgel skaalal saame rääkida kolmest spordikorralduse rääkida kolmest tüübist. spordikorralduse Esiteks: Nn Nõukogude Liidu mudel. Tsentraliseeritud, riigi juhtimisele ja tüübist kontrollile allutatud süsteem
vabatahtlikult tegevuse ja ka kaaslased. Kui me kohtame kaaslasi, kes meile meeldivad, on üpris tôenäone, et me ühineme nendega mingi meeldiva tegevuse sooritamiseks. Seetôttu ei ole sport vaid juhuslik sôprade leidmiseks. Samuti ei ole vähetähtis meid vahetult ümbritsevate inimeste môju spordiga tegelemisel vôi mittetegelemisel. Lapseeas ei ole endaealiste kaaslaste môju spordiharrastusele küll ainumäärav, kuid peab arvestama, et eriti murdeeas on eakaaslaste môju lapse harrastuste ja tegevuste väljakujunemisel isegi suurem kui vanemate ja kooli môju. Eakaaslased vôivad loomulikult spordiga tegelemisele avaldada ka negatiivset môju. Samuti peab eakaaslastest organiseeritud gruppide formeerumisel tänapäeval arvestama grupi môju igale selle liikmele, mis ei pruugi alati olla positiivne ka üldsotsioloogilises plaanis