Eesti kergejõustiku ajalugu
Märgistusvahenditena kasutati lupja, vitsaraagusid, saepuru
või väljakaevatud mättatükke. Lehmade "visiitkaartide" koristamiseks pidi labidas alati
käepärast olema, vahel ka keset kõige kibedamat võistlust.
Aegamööda küpses ja süvenes mõte ehitada Paidesse ajanõuetele vastav staadion. Mõte
liikus, selle realiseerimiseks otsiti aastaid viise ja võimalusi neid aga nappis. Linn oli
vaene, Eesti valitsus ei olnud veel huvitatud spordi arendamisest. Kohalikud
spordientusiastid aga ei jätnud jonni. Otsustati, et staadioni asukohaks saab endise
tapamaja tagune, üle jõe asuv kõrgem heinamaa. 1924. aasta kevadel toimusid staadioni
rajamisel esimesed talgud.
Lõpuks, 15. juunil 1930. aastal võidi pidada Paide uue staadioni avavõistlused. Tööd
staadionil ei oleks tohtinud sellega lõppeda, sest väljak vajas igal aastal jooksvat
hooldamist. Samuti ei olnud tribüüne, neid asendas mõni rida vaiadele löödud laudu.
annaabi.ee 
