1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest. Nende nõudmistega kujutada "psüühilisi automatisme" liitub Picasso vaid tingimisi. Sürrealismilt saab ta esmajoones virgutust ning võtteid oma teemade spontaansemaks ja emotsionaalsemaks töötlemiseks. Loomingusse ilmub rõhutatud kujul seksuaalsus. Picasso huvitub 1920. aastate lõpus Minotaurusest, olevusest, kes on segu inimesest ja loomast, ning härjavõitlusest. Graafikatsüklis "Minotauromachie", mis valmis 1935. aastal pisut enne Hispaania kodusõja puhkemist, on need erootilised metafoorid ja viide hävitavatele jõududele. Valmib "Guernica". Pärast Teist maailmasõda astub Picasso välja ülemaailmse
gigantidena. Chia arvates on kunst isiklik ja subjektiivne identiteedi otsimine. 1980. aastate New Yorgi koolkonda ilmus ka mitu kohalikku neoekspressionisti, kellest kõige kuulsamad on Schnabel ja Salle. New Yorgis levis ka spontaansemat ekspressionistlikku tüüpi kunsti. Borofsky soovis vabaneda `jahedast' kunstist, tema sooviks oli väljendada ka iseenda tundeid. Tema teoste korduvaks kujundiks on olnud haamriga mees, kes on justkui kunstniku võrdkuju. Kõige spontaansemaks vooluks võib pidada siiski grafitit, mis on levinud üle maailma. Algupäraselt oli grafiti noorte jaoks anonüümseks eneseväljendus võimaluseks, neile, kes otsisid alles oma identiteeti ning trotsisid riigis kehtivat korda. Kuid 1980. aastail avastati selles aga ka kunstiline tähendus. Grafitis nähti jõulist ekspressiivsust ja mõned selle ala meistrid kogusid ka tuntust. Grafitite vormikeelt hakkasid oma maalides kasutama ka mõned professionaalsed kunstnikud, näiteks Keith Haring.
traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine ja filosofeerimine elu üle paneb teoste tegelased sarnanema 20 sajandi tüüpiliste inimestega, kes kõik on süütud ohvrid õnneliku elu otsingutel. Clerfayt-alguses oli ta rahulik,ning elas olevikus.Ta nautis elu.Võttis elult kõikke mis võtta andis.Kui ta kohtus sanatooriumis Lillianit ja ajapikku armus temasse, siis ta muutus teistsuguseks.Ta muutus palju spontaansemaks ja ükskõiksemaks.Tema otsused ja ideed olid rutakamad. Ta oli kontrolliv.Tegi tuleviku plaane.Oli väga armukade.Ning ei tahtnud naist kaotada. Sündmustiku analüüs Sündmustik toimus vara kevadel,kus lumi juba vaikselt sulas ja jões vesi voolas. Linnud laulsid ja päike paistis.Kui Clerfayt ja Lillian Pariis hakkasid jõudma, nägi Lillian et elu käis.Autod sõitsid ühelepoole ja teiselepoole, signaalitasid.Inimesed siblisid edasi tagasi, nagu väikesed sipelgad.Suured
Jaan Oks on väga isepärane, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autor, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole hõlpus määratleda. Ta on suursugustanud meie naturalismi, andnud sellele subjektiivselt luulelise varjundi, süvendanud seda kuni elu algjuurteni, ülendanud kuni müüdini, küllastades seda sarkastilise paatose ja isesuguse hämara romantismiga. Eesti kirjanduse kõige ürgjõulisemaks ja spontaansemaks loojanatuuriks peetav Oks on samas olnud küllaltki teadlik modernist, kes on mõelnud põhjalikult enda ümber toimuvate liikumiste ja uuenduste üle. Oksa puhul teeb asja keeruliseks ka tema tekstide autentsuse probleem. 4 I JAAN OKSA ELU 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv Jaan Oksa (28.11.1884-25.11.1918) kodukülas Ratlas, maanteest vasakul, asus Mardi-Kusta talu, kus Oks peale Samara kubermangust naasmist elas.
Seda teeb ka suur teoreetik, kui paneb kokku mõistatuslikke ja vastuolulisi fakte nii, et me näeme, et need tõesti kokku kuuluvad. Ennast teostavatele inimestele on omane julgus ja hirmu puudumine. Nad näivad vähem kartvat seda, mida teised inimesed ütlevad, nõuavad või mille üle naeravad. Oma enda tõelise MINA heakskiitmine ja tunnistamine võimaldab neil vapralt tajuda maailma tegelikku olemust ning muudab ka käitumise spontaansemaks. (Maslow, Isiksus ja motivatsioon, 2007) Mihaly Csikszentmihaly on püüdnud välja selgitada loova inimese kõige iseloomulikumad tunnused. Selgus, et loovad inimesed: · Armastavad oma tööd nad jätkaksid ka siis, kui tasu ja tunnustus oleks vähesed. · Oskavad kombineerida loov inimene oskab asju kokku viia ja uueks tervikuks ühendada. · Ammendamatu energiaga loovate inimeste töövõime võib olla tõeliselt hämmastav
annaabi.ee 
