Südame neuraalhari ja tema derivaadid Südame neuraalhari paikneb pea ja kere neuraalharja vahel ning moodustab suurte arterite lihaselise seina ja kopsutüve septumi (vaheseina). Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks. Nimeta südame morfogeneesi põhietapid 1. Kardiogeense välja kujunemine presumptiivse kaela piirkonnas 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E): tekib somaatiline leste ja splanhniline leste 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks AIP piirkonnas 5. Südametoru lingustumine (ing. looping) 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng Toruja südame teke ja cardia bifida Torujas süda tekib lateraalplaadi mesodermist. Endokardium moodustab südame
kusitisse. Kusejuha ja kusepõie ühinemispiirkond on arenguliselt ülioluline. 86. Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra- embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm millised struktuurid sellest arenevad), kus paiknevad embrüos (kui mõelda ristlõigu peale) Külgplaadimesoderm – sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud. 1) somaatiline mesoderm (ektodermi poolne) 2) splanhniline mesoderm (endodermi poolne) 3) ning eraldi paiknevaks ekstraembrüonaalseks mesodermiks Ekstraembrüonaalsed on lootekestad, mis embrüot arengu jooksul ümbritsevad: Amnion ehk veekest on somatopleura pikendus, mis ümbritseb embrüot (koosneb ektoderm + mesoderm) Allantois on endo ja mesodermaalne. Imetajatel moodustab allantois nabaväädi veresooned, ühinedes koorioniga, tagab platsenta ja loote vahel ühenduse
annaabi.ee 
