Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"spiraalpuurid" - 5 õppematerjali

spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga.
Arvestuse spikker
3
doc

Arvestuse spikker

kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused.

Materjaliteadus → Metallide...
169 allalaadimist
Metalli lõiketöötluse arvestus
4
doc

Metalli lõiketöötluse arvestus

lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6

Materjaliteadus → Kiuteadus
11 allalaadimist
-Puurimine
3
docx

Puurimine

Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda.

Mehaanika → Luksepp
66 allalaadimist
METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC
42
pdf

METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC

7 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD · Pingi kruustangid (mitmesugused) · Universaalsed jagamispead · Pöördlaud · Kinnitusklambrid · Kinnituspoldid (mitmesugused) · Alused · Prismad · Kaugusepiirajad 8 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL · Lõikeriistad - lõiketerad, spiraalpuurid, tsentripuurid, freesid, keermelõikurid, keermepuurid, hõõritsad, avardid, abrasiivlõikeriistad jms. Käsilõikeriistad: meislid, kärnid, tornid, viilid, saed, kaabitsad jms. · Mõõteriistad - joonlaud, nihik, kruvik, keermekammid, kaliibrid (sise ja välis), nurgikud, rismus, nihikrismus, vesi- lood, etalonid, profilomeetrid jms.

Materjaliteadus → Metallide...
138 allalaadimist
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

8.1. Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid (joon. 122a) - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid (joon. 122b,c) - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur (joon. 122e) - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur (joon. 122d) - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid (joon. 122f) - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt

Mehaanika → Luksepp
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun