Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel
kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi
Ajutüve tasandil siirduvad spinotalaamkulglast kõrvalharud ka retikulaarformatsiooni tuumadesse. Tertsiaarsete neuronite kehad paiknevad talamuses, nende aksonid siirduvad suuraju koorde, peamiselt primaarsesse somatosensoorsesse korteksisse. Sire- ja talbkimp juhivad talamuse kaudu suuraju koorde proprioretseptoritelt lähtuvaid signaale, samuti puudutustest, survest ja vibratsioonist põhjustatud närviimpulsse keha erinevates piirkondades paiknevatelt retseptoritelt. Tagumise ja eesmise spinotserebellaarkulgla kaudu suunatakse väikeajusse proprioretseptoritelt lähtuvaid närviimpulsse. Spinotserebellaarkulglad on oluliseks juhteteeks, mille kaudu on tagatud pidev kontroll liigutustegevuse üle ning vajadusel selle korrigeerimine. Alanevad juhteteed on enamasti seotud motoorsete funktsioonide kontrollimisega. Alanevad juhteteed jagunavad kahte gruppi: püramidaalsüsteemiks ja ekstrapüramidaalsüsteemiks.
annaabi.ee 
