Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sõnu seletav sõnaraamat
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Add link
Spinning on kalapüügiriist, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist (Vt. joonis 3). Lant on puust, kummist, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
Spinn - +-1/2, iseloomustab elektroni „sisemist” magnetmomenti (on tingitud elektronpilve „pöörlemisest”). 41.Kasutades kvantarvude valikureegleid selgitage, miks kolmandas perioodis on 18 elementi.
Spinnkvantarv - võib omada kahte väärtust + 0,5 ja – 0,5 27. Mis määravad iga elektroni seisundi aatomis? - Neli kvantarvu: peakvantarv n, orbitaalkvantarv l, magnetkvantarv ml ja spinnkvantarv s

Spinn on 1/2 järjekorras neid korrutada: 6 korda 5 on sama palju kui 5 korda 6. seevastu Grassmanni arvud antikommuteeruvad: x korda y on 360o 360o sama mis –y korda x. Joon.
Spinn on 1/2 5 on sama palju kui 5 korda 6. seevastu Grassmanni arvud antikommuteeruvad: x korda y on sama mis –y korda x. 360o 360o Joon.
Spinnkvantarv – isel-b ekt-e pöörl-st ümber Cu2+ – tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid.

Spinn - elektronil on peale orbitaalsete momentide veel omamomendid. Electron pöörleb ümber oma telje ja sellest nimetus spin.
Spinn - kvantarv e. spinn: +1/2 või -1/2 näitab, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või on ta sellega risti.
Spinnkvantarvu väärtus on iga osakese puhul kindel: kas 0, 1/2, 1, 3/2, 2, ... ; spinniprojektsioonil on vastavalt 2s + 1 võimalikku väärtust.

Spinn - +-1/2, iseloomustab elektroni „sisemist” magnetmomenti (on tingitud elektronpilve „pöörlemisest”).
Spinne on kahte tüüpi: poolearvulised fermionidel ja täisarvulised bosonitel ehk vaheosakestel.
Spinnkvantarv ms – spinn on omaimpulsimoment, millel võib olla ainult kaks väärtust: + ½ ja - ½.

Spinn on algosakese olemuslik sisemine liikumine, mis kuulub lahutamatult osakese juurde.
Spinn – ē võib liikuda ümber oma telje mõlemas suunas, seda nimetatakse spinniks.
Spinn - füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti.

Spinniga osake on kui väike magnet, mis tekitab magnetvälja, milles on 2 poolust.
Spinn on 1 põhioleku fluktuatsioonidest johtuvatest lõpmatustest.
Spinn on 2 aegruumil on rohkem mõõtmeid, kui meie suudame tajuda.

Spinning - jalgrattasõit muusika saatel spetsiaalsel spinningu rattal
Spinn on osakese 1/2 võrra suurem või väiksem (joon. 2.6).
Spinnkvantarv ms – määrab elektroni magnetmomendi suuna

Spinnid on omavahel rangelt paralleelsed.
Spinning it on its side between his fingers.
Spinnid on tavaliselt 540, 720 ja 900

Vote UP
-1
Vote DOWN
Spinnkvantarv ms – aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat, st. ühesuguse kvantarvuga elektroni.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun