6. Hallainest moodustuvad sambad · Eessammas paiknevad motoneuronite kehad, nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu · Tagasammas paiknevad sensoorsed neuronid, nendeni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid. · Külgsammas paiknevad sümpaatilise ns-i neuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu 7. Spinaalganglionid Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud. Enne kõhtmise närvijuurega liitumist moodustab iga selgmine närvijuur närvisõlme. · Spinaalganglionid on sensoorsed (tunde-) ganglionid, kus paiknevad aferentsete närvirakkude (neuronite) kehad. 8. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes Hallaine eessambas paiknevad motoneuronid (e eferentsed). 9. Seljaaju juhteteed.
Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid).
Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega 45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus
- motoneuroni keha u 1700 erutustsüklit sekundis - akson ligikaudu 2500 erutustsüklit sekundis. GANGLIONID ● närvisõlm e närvitänk e tänk ● närvide (va motoorsete) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga /nr-de sõlmjas kogum Talitlusest ja ehituselt jagunevad: 1) Sensoorsed e spinaalganglionid - KNSi lähedal toomanärvi juurel - ganglionis olevad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni - tsentraalse jätkega viivad KNS-i 2) Vegetatiivsed ganglionid - siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas - neis toimub ümberlülitumine ehk SÜNAPS KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule (vt füs)
annaabi.ee 
