Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega 5 ristluusegmenti (S 1 S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja
Tagasambas paiknevad sensoorsed neuronid., nendega on sünaptlises ühenduses spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juure. Eesmise ja tagumise samba vahel on külgsammas- mille neuronite aksonid kulgevad spinaalnärvi ja osalevad sümpaatilise talitluse regulatsioonis. Pärast seljaajust väljumist liituvadseljaajunärvide selgmise ja kõhtmise juure seljaajunärviks e spinaalnärviks. Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni- spinaalganglioni. Spinaalganglionid. (2.4.14) Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni spinaalganglioni. Ganglionid on närvirakkude kogumid väljaspool KNS e perifeerses NS-s. Spinaalganglionid on sensoorsed ganglionid. Jätke perif haru (dentriit) algab nahast või lihastest või siseelunditest keskpoolne haru (neuriit) sisenedes seljaajju. Seljaaju osa millest väljub kaks paari kõhtmisi ja selgmisinärvijuuri nim seljaajusegmentideks. Seljaaju juhteteed. (2.4.15)
Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega 5 ristluusegmenti (S 1 – S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks
Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks
Diskrimineeriv (eristav) puutetundlikkus, mis on võimeline eristama nahaga kontaktis olevate esemete suurust, kuju, pinnaomadusi, liikumist. Propriotseptsioon annab informatsiooni kehaasendi ja selle muutumise kohta. Temperatuuritundlikkus, mis võimaldab eristada sooja ja külma. Notsitseptsioon, mis signaliseerib informatsiooni koekahjustusest või keemilisest ärritusest. 1. neuroni keha paikneb sensoorses ganglionis. Kogu somatosensoorses süsteemis on neuraalse ahela esimeseks neuroniks spinaalganglioni või trigeminaalganglioni neuron. Nende neuronite aksonitel on kaks haru, millest läheb perifeeriasse ning teine kesknärvisüsteemi. Perifeerse haru terminalid võivad olla katteta (vabad närvilõpmed) või ümbritsetud teatud retseptoorse aparaadiga (nt Merkeli kettad või Vater-Pacini kehakesed) ning nendes toimub sensoorne transduktsioon ja edasine infolevik KNS suunas (vt retseptorite iseloomustust). Tsentraalne haru siseneb KNSi ning ühendub sõltuvalt meelest teatud neuronitega. 2
külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu. 3) Info liikumise tee pöia lihaste seisundist jalast peaaju koorde: Impulss liigub sääre eeskülje (süva pindluunärv) ja tagakülje (sääreluunärv) pidi istmikunärvi -> sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse (viimane rinnanärv ja neli ülemist ristluunärvi). Ristluupõimikust spinaalganglioni seljaaju valgeaine tagumist vääti pidi õrnkimpu -> postsentraalkääru. 4) Info liikumise tee sõrmede lihaste seisundist käest peaaju koorde: Impulss liigub kodarmistest ja küünarmistest painutajatest/sirutajatest küünarluu-, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse(4 alumist kaelanärvi). Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa – talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores.
Eesmistes sarvedes paiknevad motoorikat ehk liigutusi juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa- motoneuronid juhivad tahtlikke liigutusi. Gamma-motoneuronid juhivad lihaste toonust. Motoneuronite närvikiud väljuvad seljaajust eesmiste seljaaju juurte kaudu. Eesmiste sarvede kaudu siseneb aga tundlikkus seljaajju. Esimene sensoorse neuroni keha asub väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivate neuronite kehad aga segmendis spinaalganglioni. 31 paari üksteise kohal, igas spinaalganglionis on hulga närviraku kehasid ja nende närvirakkude kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Radikuliit seljaaju närvipõletik. Juure lad k nimetus on raadiks. Radikuliit on seljaaju juurte põletik, kui see põletik haarab tagumisi juuri, siis ta tekitab valu. Põletiku korral on turse, mis surub seljaaju närvidele peale, see tekitab valu. Kui oleksid eesmised juured, siis valu ei ole, kuid liigutused oleksid häiritud.
vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeksustele. Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paar seljaajunärvidega nim segmentideks. Seljaaju saab impulse puute-, valu-, temperatuuri-, proprio- ja vistserosensoreilt. Sensorite poolt vastuvõetud impulsid suunduvad seljaajju spinaalganglionis paiknevate närvirakkude jätkete moodustatud selgmiste juurte kaudu. Spinaalganglioni mood seljaaju tsentraalne jätke seljaaju tagasarves ümber vaheneuronite ja selle kaudu eessarves olevale närvirakule. Erutusimpulsse teistesse ajuosadesse juhtuvad närvikiudude kimbud- juhteteed e kulglad- moodustavad seljaaju valgeaine. Sõltuvalt impulsside juhtimise suunast eristatakse perifeeriast seljaajju sisenevaid, sensoorseid impulsse kandvaid, ülenevaid e astsendeeruvaid, ja kõrgematelt ajuosadelt pärinevaid enamasti motoorseid impulsse
Õndranärve on siiski ainult 1 paar, kuigi lülisid on 3-5. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik) Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka
külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud
ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest * Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. hobusesaba * Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks * Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik * Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) o 8 kaelasegmenti (C1 C8) koos 8 paari kaelanärvidega o 12 rinnasegmenti (Th1 Th12) koos 12 paari rinnanärvidega o 5 nimmesegmenti (L1 L5) koos 5 paari nimmenärvidega o 5 ristluusegmenti (S1 S5) koos 5 paari ristluunärvidega o 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega
samuti peaaju pindmise kihi - suuraju koore. Eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid, mida nim tuumadeks. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve. SELJAAJU: *hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest *hallaines eristatakse ees ja tagasammast, seljaaju kaela ja rinnaosas ka külgsammast *eessambas paiknevad motoneuronite kehad ja nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu*tagasambas paiknevate sensoorsete neuroniteni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid *külgsambas paiknevad sümp
ajutüve ventraalses osas, ristuvad piklikaju piirkonnas ja jõuavad alanevasse külgmisse suurajukoorde, mille akson innerveerib skeletilihast, juhib tahtlikke liigutusi) suunas. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaaju eesmised e. motoorsed ja tagumised e. sensoorsed juured. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve. Seljaaju reflektoorne talitlus : reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon, närvikeskuste kaudu toimub seljaaju refleksid iseseisvalt; juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele. IV ERUTUVATE KUDEDE JA NÄRVILIHASAPARAADI FÜSIOLOOGIA · Ärrituvus- võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele (ärritajatele) bioloogiliste reaktsioonidega
annaabi.ee 
