* (Koos valimistulemuste äratoomisega.) 4.Parlamendi liikmed. – Esindajatekoja liikmeid nimetatakse ja neile omistatakse Parlamendi liikme tiitel; käesolevas aktis, nii nagu ka kõigis teistes aktides, milliseid võetakse vastu hiljem, peab olema sellele vastavalt tõlgendatud väljendit “Parlamendi liige”. 5.Spiikeri valimine. – 1)Oma esimesel Esindajatekoja istungil asutakse viivitamatult oma liikmete hulgast üht isikut kogu mainitud Koja volituste ajaks Spiikeriks valima; see valimine on peale selle kinnitamist Kindral-kuberneri poolt kehtiv ning jõustunud. 2)Kui vaid Spiikeri ametikoht on osutunud vakantseks surma, ametist loobumise või mingil muul põhjusel, peab toimuma uus valimine, mis kuulub samas korras kinnitamisele. 3)Esindajatekoda tervikuna ja selle liikmed (kaasaarvatud maooridest liikmed), Spiiker ja Koja komiteede juhatajad, kes täidavad oma kohustusi
sobimatul kujul, siis võtab seaduse vastu Bundesrat üksinda. 4.eelnõu vastuvõtmine pannakse hääletusele kodade ühisistungil. 42 § 4. Parlamendi sisestruktuur Parlamendi tegevuse juhtimiseks valib parlament ise enda esimehe. Riigiti on selle ametiisiku nimetus erinev. Anglosaksi maades nimetatakse alamkoja esimeest spiikeriks, Saksamaal Bundestagi esimeest Bundestagi presidendiks, Rootsis terve parlamendi esimeest talmaniks. Kahekojalises parlamendis on mõlemal kojal enda esimees, seejuures loetakse mõnikord alamkoja esimees terve parlamendi esimeheks. Parlament valib ka enda/koja (kahekojalise parlamendi puhul) kollegiaalsed juhtorganid -- presiidiumi/büroo/juhatuse. Parlamendi liikmetest koosnevaid parlamendi abiorganeid nimetatakse harilikult komiteedeks (Eestis komisjonideks). Komiteed jagunevad:
parteilisel või parteidevälisel maailmavaatelisel või lihtsalt pragmaatilise liitumise (et oma huvi piisavalt häältega tagada) alusel; 2) komisjonid või komiteed või ka alamkomiteed või nn laudkonnad ning toimkonnad - alalised või ajutised tööorganid(grupid) menetluses olevate probleemide sisuliseks töötlemiseks ja ettevalmistamiseks aruteluks täiskogule. Spiikeriks on parlamendist valitud esimees või juhatus javõi juhtivkogu(vanematekogu) - suurim Saksa LV-s, kus juhtkond + 23 juhatuse liiget Liidupäevas (Bundestagis). Igas parlamendis ei pruugi olla klassikalised fraktsioonid õiguslikult selgelt reguleeritud (nt Norra ja Soome) - nad toimivad sel juhul nn parlamentaarsete tavade ja traditsioonide najal. Seadusandluse puhul tuntakse kolme põhistaadiumi (otsustusprotsess parlamendis jaguneb
annaabi.ee 
