Riigikorralduses muutus see, et polis kaotas senise tähtsuse, asemele tulid monarhid ning sealsed linnad muutusid kaubanduskeskusteks, piirkonna areng oli tohutult suur. Muutus ka sõjaväekorraldus, kui ennem olid riiki kaitsnud kodanikud siis nüüd palgati palgasõdurid, seepärast loodi eelnevast erinevalt ka sõjaväeasulad. Kirjanduses: teater kaotas tähtsuse ning esiplaale kerkis luule, poeedid. Teaduses eriharude eraldumine. Teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Viimasena mainiksin muutust religioonis, nimelt esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veidi muutus ka kreeka panteon ning ka omajumalaid samastati võõraste jumalatega. Muutused ja reformid, mida läbi viidi olid ääretult laialdased. Milline oli sellel perioodil ühiskonnakorraldus ning kas tollel ajal oli hea elada?
Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud ( jumalad määrasid saatuse). Teadus- eri teadusharude eraldumine, teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Religioon- esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veits muutus ka kreeka panteon, omajumalaid samastati võõraste jumalatega. 9. polis- linnriik, mis on 30-40000 inimesega keskse asukohaga iseseisev, demokraatlik, valitsevad kodanikud nt Ateena, Mileetos. kodanik- vaba põliselanikust mees, kes