Duchamp'i pärandist. 3.Milliseid kummalisi esemeid kasutas Yves Klein oma teoseid luues? Nimeta ta lemmikvärv. V:Ta kasutas oma teostes pesukäsnasid, kattes need sinise värviga, saades poolpehme relieefi ning alasti naiste kehasid. Ta lemmikvärv oli sinine, mille kuulutas terves universumis patendeerituks. Küsimused 8.Kuidas nimetatakse "uus realistide" kolmemõõtmelisi teoseid, mis ei ole maalid ega skulptuurid? V:Neid nimetatakse assamblaazideks 9.Millele spetsialiseerusid oma kunstitegevuses Arman ja Cesar? V:Arman ja Cesar spetsialiseerusid asjade kokkupressimisele ja kompositsioonidele. Küsimused 10.Kes olid kaks tuntumat neodada esindajat USA-s? V:Kaks tuntumat neodada esindajat USA-s olid Jasper Johns ja Rober Rauschenberg. 11.Mida kujutas endast neodada variant junk art? V:Junk art ehk utiilikunst kujutas endast tööstustoodete jäänuste kasutamist oma teostes. Allikad http://www.toile-gothique.com/forum/img/attached/187-as-1205934262.jpg
Vanaaegkond ehk Paleosoikum Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumisiluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Pidoli. Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi. Wenlocki ajastik kestis vahemikus 433,4 ± 0,8 kuni 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi
Silur Silur algas umbes 440 miljonit aastat tagasi. Lõppes umb. 417 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli. Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi. Wenlocki ajastik kestis vahemikus 433,4 ± 0,8 kuni 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi
valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja vahetamisele ning andsid kaupmeestele laene mille nood kaubaretke õnnestumisel suure kasumiga pankadele tagasi maksid, mis omakorda pangad õitsele viis.
Peamine tegevusala oli põllumajandus.Kaubandus ja käsitöö olid vähemtähtsad. 3.INDUSTRIAAL TOOTMISVIIS-käsitöölt üleminek masinatööle,töötlev tööstus.Aretati loomatõuge,taimesorte.Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav.seadmed.Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus riiklikule haridussüsteemile.Kujunes geograafiline tööjaotus,mis tähendab,et piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmistele,milleks olid neil parimad eeldused.Kujunes välja koloniaalsüsteem kus maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. 4.POSTINDUSTRIAALNE TOOTMISVIIS-ehk infoühiskond,teenindus,transport,info töötlemine. Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia
Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega); portreemaalid; loomamaal ehk animalistika; natüürmort; väikeseid olustiku- ja maastikumaalid ,,väikesed hollandlased". 5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6. ROKOKOO stiil tekkis Prantsusmaal 18.saj. I pool(1710-1760) 7. ROKOKOO kunst sisekujunduses - Seinad kaetud pannoodega, eraldatud peenete liistude, raamistusega Ebasümmeetriline õrn ornament taimemotiividega (lehed, varred), merekarbi poolmikku meenutav motiiv ORVAND (rocaille pr.k.), heledad pastelsed toonid (valge, kuld jt.). 8
· Kõikides riikides,peale Brasiilia,kehtestati parlamentaalne riigikord,kaotati orjus,tühistati muid seadusi,piirati kirikuõigusi ja muud. Rahvastik · 19.sajandil kasvas kiires tempos rahavstik ja muutus selle koossesis. · Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon. · Mitu Ladina-Ameerika riiki olid endiselt peamiselt indiaani elanikkonnaga maad. · Mustanahaliste tööjõu sisseveo tõttu kasvas neegrite osa. Majandus · Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele. · Põllumajanduses valitses suurmaaomandus ehk latifundism. · Tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõtuvus Euroopa maadest. Sisepoliitika · Pärast iseseisvumist valitses sisepoliitikas äärmine ebastabiilsus ja kaos. · Erinevate võimuvõitluste tagajärjeks olid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad. · Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks. · 19
püsisid veel Hispaania asumaad. Kõiigis riikides, peale Brasiilia, kehtestati parlamentaalne riigikord, kaotati orjus, tühistati muid seadusi, piirati kiriku õigusi ja muud. Rahvastik 19. sajandil 19. sajandil jäid pooled riigid siiski veel indiaanlaste maaks. Latiinod tõid sisse väga palju mustanahalist tööjõudu, sisse veeti ka inimesi Aasiast. Argentiina, Uruguay ja Tsiili saavutasid hariduse vallas suuri edusamme. Majandus ja sisepoliitika 19. sajandil Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele; iga riik tootis sed, mis oli neile kõige kergemini tehtavaim/kättesaadavaim. 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõltuvus Euroopa maadest; hiljem ka USA-st. Saadud raha investeeriti põllumajandusse. Pärast iseseisvumist valitses Ladina-Ameerika maade sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos. Toimusid pidevad mässud, revolutsioonid, ülestõusud ja vandenõud. Tihtipeale arenes poliitiline võitlus anarhiaks. 19
palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist Peamised tooted Läänest Itta: Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms Venemaalt Läände veeti: Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit Liivimaa kaupadest oli olulisimad:
hankimine Peamised Põllumajandus, Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid · Ühiskonnatüüpide levik kaasajal: agraarühiskond - kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid. Infoühsikond arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise
Eestis võis olla umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muutus see, et võimuliidriteks said sakslased ning ülikkkond saksastus. Ära kadusid malevad, mis olid maakonnast moodustatud põhiline väeüksus. See koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Kolmandaks toimusid muudatused linnades. Tekkisid hansalinnad ehk kaubanduslinnad. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi.
absurdsena mõjuvaid masinaid. Valis materjaliks kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. **Millega kogus kuulsust Niki de Sain Phalle? Hiiglaslikud ümaravormiliste ja kirjuks maalitud, hüplevate ja kukerpallitavate plastikust naisefiguuridega, nn Nanad, kehastades mehelikkuse ja naiselikkuse, aga vb ka sõja ja rahu printsiipe **Kuidas nim uusrealistide kolmemõõtmelisi teoseid, mis ei ole maalid ega skulptuurid? Assamblaazideks **Millele spetsialiseerusid oma kunstitegevuses Arman ja Cesar? Arman- kokkupressidud tööstustoodang ja kompositsioonidega katkistest viiulitest, kirjutusmasinatest, fotoaparaatidest, pudelikorkidest või muust sellisest Cesar- alustas vanametalli kokkukeevitamisega mille leidis prügimäelt. 1960 autovrakkide kokkupressimisele **Kes olid kaks tuntumat neodada esindajat USAs R.Rauschenberg ja J.Johns **Mida kujutas endast neodada variant junk art
- Religioon: Jumalad meenutavad inimesi,neil on inimlikud omadused,nad moodustavad pere,nel on üliinimlik vägi, pärast surma head ei oodata. Teadus:Mesop: vajalike teadmiste kogumine,matemaatika,astronoomia. Kreeka:teaduslik maailmavaade,tehakse üldistusi. Loodusnähtuste seletamine läbi teaduse. 8. Mis võis olla põhjuseks, et just hellenismiaeg osutus Kreeka teaduse hiilgeajaks? Oli eraldatud teadusvaldkonnad. Tekkisid erinevad teadusharud mis spetsialiseerusid oma aladel. Filosoofiast eraldusid teadusharud.Spetsialiseerumine andis häid tulemusi. Aleksandri vallutused tõid Aasiast infot ja kogemusi . 9.Ateena ja Sparta riiklik korraldus ja ühiskond.- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.Peale selle oli
Rahvastik 19. sajandil 19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa sisserännanutest leidsid rakendust tööstustes ja transpordi aladel. Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast Peamine elanikkond oli indiaanlased. Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid edu linnastunud riigid. Majandus 19. sajandil Peale Iseseisvussõda muutus sotsiaal majanduse struktuur: Riigid spetsialiseerusid teatud tooraine tootmisele Ladina-Ameerika maad muutusid sõltuvaks kaupade sisseveoks Põllumajanduses valitses suurmaaomandu Kaotati orjus 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika. Inglise kapitaliga finantseeriti põllumajandust. Sisepoliitika 19.sajandil. Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.Tekkisid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad ja riigipöörded
· Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend · Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele · Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu · Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist · Peamised tooted Läänest Itta: · Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms · Venemaalt Läände veeti:
juurdevoolule? Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule? Kaubanduse arenguga kaasnes ka nõudlus metallraha järele(kaubalaeva vaustamine ja lahtiostmine)- aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud vaid raha laenamisele. 5. Tooge välja 4 erisust, mille poolest erines linn külast! *linnad kujunesid veekogu lähedale, küla põllumaade lähedal *linnas oli rahvaarv kordades suurem kui külas *linnas oli elanikkond liikuvam, mistõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed nõrgemad 6. Millised olid keskaegse linna 2 põhiprobleemi?
on tõetruult kujutatud mustanahaliste elu. Ta ei kasutanud Ameerika folkloori vaid kirjutas kõik spirituaalid ja blues`d ise. 5. Surm: George`i elu sai lühikese ja traagilise lõpu. See algas lihtsatest peavaludest ja sai palju tõsisemaks ja krooniliseks. Kui ta hakkas unustama, oma teoseid mängides, mingeid osasid neist, soovitasid ta sõbrad ja perekond teda pöörduma arsti poole. Arstid teavitasid teda ajukasvajast ja soovitasid talle hädaolukorra operatsiooni. Arstid, kes spetsialiseerusid sellistele kasvajatele, pidid lennukiga toodama Californiasse läbiviima potensiaalset elupäästmisoperatsiooni. Kahjuks ei elanud George seda operatsiooni üle ja ta suri 11. juulil 1937 Hollywoodis.
Sama sai teha ka puiduga, kuid see oli keerulisem ja aeganõudvam. Hiljem hakati mõistma, et rauda saaks kasutada ka kasumi teenimise eesmärgil, kuid selleks oli vaja tehnikat, mis oli omakorda kallim ja keerulisem, ning inimesi, kes tunneksid seda tehnikat hästi. Raua kasutuselevõtt lõi juurde uusi töökohti. Metallide tootmiseks ja töötlemiseks oli vaja oskusi ning seda oli küllalt keeruline teha mõne teise töö kõrvalt. Seega tekkisid inimesed, kes spetsialiseerusid vaid sellele alale ning täiendasid selles vallas pidevalt ka oma teadmisi ja oskusi. Raua sulatamine, töötlemine ning seejärel sellest mingi eseme valmistamine oli üpris aeganõudev ja keerukas töö, seetõttu ei saanud sellega tegeleda vaid tavalised kütid ja korilased, vaid selleks pidi omandama teadmisi ning leidma aega, jättes tavategevused tahaplaanile. Raua sulatamiseks ja töötlemiseks oli vaja aga ahjusid, sest ainult nii oli võimalik saada kõrget temperatuuri
keskmine tööriistu valmistastasid külasepad; erinevad endiselt tegeldi ka muude tegevusaladega (vt eelrooma ja nendes ülikud; linnuste kõrval olid asulad (linnus rauaaeg ja sepikohad spetsialiseerusid ehete ja relvade rooma rauaaeg); sellele perioodile omapärased on asula); enamuses elati aga avaasulates ning olid viikingiaeg tootmisele; arenes ka oskus rajada efektiivseid erinevad aardeleiud (ehete või tööriistade ning relvade
eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset. Veonduse areng tegi võimalikuks kaugemad veod. Kujunes geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmisele milleks olid neil parimad eeldused. Infoajastu: Peamine tegevusala informatsiooni kiirem hankimine ja selle töötlemine, äriteenuste tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikoolide olulisus, kuna vajati väga hea ettevalmistusega tööjõudu. 3. Seleta rändkarjanduse ja alepõllunduse olemust: Inimesed sõltusid loodusest ja selle armust suhteliselt kõvasti. Nad pidid tihti rändama ja vastavalt oludele kohanema ja sättima oma elu
käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla. Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks. Alevikud
võhiseadused. Rahvastik, majandus, sisepoliitika ja sõjad 19. sajandil Ladina-Ameerikas: 19. sajandil kasvas kiires tempos Ladina-Ameerika rahvastik ja muutus selle koosseis, rahvuse kujunemist mõjutas otseselt immigratsioon Euroopast. Mitmed Ladina-Ameerika riigid jäid endiselt peamiselt indiaani elanikkonnaga maaks. Hariduse vallas saavutasid suuremaid edusamme majanduslikult paremini arenenud ja rohkem linnastunud, euroopaliku elulaadiga riigid. Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele. Põllumajanduses valitses suurmaaomandus ehk latifundism. 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõltuvus Euroopa maadest. Pärast iseseisvumist valitses Ladina-Ameerika maade sisepoliitikas äärmine ebastabiilsus ja kaos. Sagedased olid vandenõud, mässud, ülestõusud jne. Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks. 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid.
pikenes- lisaks kolmele kooliastmele loodi 2 erinevat suunda 10.Too välja 3 muutust, mis toimusid EV majanduselus 1920-1930 võrreldes ajaga, kui Eesti oli Venemaa osa? Millest need olid tingitud? · Mindi üle põllumajandusele, sest tööstus oli liiga kulukas ning puudus tooraine. · Rahareform, selleks et vältida kriisi kordumist, korraldati ümber rahandus ja pangandus-tuli kasutusele kroon · Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule ja hiigelettevõtete asemel rajati uusi väiksemaid. · Põllumajanduslik tootmine struktureeriti ümber- varem peterburi turule läinud lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonseadega. 11.Iseloomustage Eesti majanduslikku arengut 1920. aastatel 1920. aastate I poolel: põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast, väliskaubanduses orienteeruti Venemaa turule, Loodi rahandussüsteem-võeti kasutusele Eesti mark. 1920
tervisehoiule ja haridusele. Inimeste elujärje paranemine põhjustas rahvastiku suur kasvu. Tööstusettevõtted ja töökohad koondusid linnadesse algas seal kiire linnastumine. Raudteede kastuselevõtt 19.sajandil võimaldas suuremahuli kaugvedusid ka sisemaal. See omakoda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele: piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tegemisele, milleks neil olid paremad eeldused. Kuna vedu oli kallis kogunes metallimaake ja fossiilseid kütuseid leiukohtade lähedusse. 19. saj kiiresti suurenenud kaubavood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja tema kolooniate vahel. Kõige võimsamad tööstusriigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, tööstus kasvas ka Venemaal ja
Rakvere, Narva, Valga, Kuressaare, Paldiski ja Võru. Eesti ala suurimaks linnaks oli Rootsi ajal Tallinn. Eestimaa linnades elas 17. sajandil hinnanguliselt umbes 6% rahvastikust. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks. Kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste ehk gildide liikmed. Käsitööalal säilis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord. 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Nii nagu kaubandusestki, tõrjuti ka käsitööst järk-järgult eemale Eestimaa põlisrahvas. Käsitööliseks saamise eeldus oli saksa rahvus. 17. sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure. Püsivamat manufaktuuritööstust Rootsi ajal veel ei kujunenud. Linnadele jäi olukord Rootsi ajal üsna samaks, mis oli enne. Mina arvan, et Rootsi aeg oli eestlaste jaoks kuldne. Sel ajal oli eestlaste jaoks nii plusse kui miinuseid
Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest. 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud. Vermeer avastati uuesti 19
· Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni 6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus 7) Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitsemist? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti 8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla
sajandi alguses ühinesid madalama klassi lapsed keskklassiga uues mittetootvas lapsepõlves. Laste pühadus ja emotsionaalne väärtus tegid lapse elu tööstuslikult tabuuks. Muutused perekonnas on samuti seotud laste väärtuste muutustega. Kasvav eristamine majandusliku tootmise ja kodu vahel muutis perekonna ühtekuuluvuse aluseid. Kui töölised suhted nõrgenesid, st et ei oldud tööst enam nii sõltuv, hakati hindama perekonna, ka laste, emotsionaalset väärtust. Kui emad spetsialiseerusid täisajaga emadeks, siis laialtlevinud laste tööjõud muutus “piinlikuks”. Demograafilised teooriad väidavad, et laste emotsionaalset väärtust seletavad kõige paremini 20. sajandi langevad sündimuse ja suremuse näitajad. Kõrge suremuse korral kaitsevad lapsevanemad ennast emotsionaalse valu eest, mis kaasneb lapse surmaga. Sellest tulenevalt peeti rumalaks investeerida liiga palju emotsionaalset kapitali nii üürikesse olemisse.
talupoegade linna pagemist? Aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu. 24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega. Peamiselt kaubeldi luksustues (vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid?
kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik
eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad. Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. (495-440 mln a) Silur Merelised selgriitud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Tekkisid korallrifid. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. (440-417 mln a) Devon Kasvas kalada mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Kaladest evolutsioneerusid nelijalgsed, kes asustasid maismaa. (417-354 mln a) Karbon Taimestik oli lopsakas. Taimede mattumisel tekkisid kivisöelademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a)
Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud raha laenamisele ja vahetamisele. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnade omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks tekkisid kaupmeeste ühendused. Peamiseks kaubavahendajaks sai 12.sajandil tekkinud Hansa Liit, mis 14. sajandil muutus kaubalinnade liiduks ja mille tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck. Hansa Liitu kuulusid paljud Lääne- ja Põhja-Euroopa linnad ning Venemaal Novgorod. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Pärnu, Viljandi, Tartu ja Tallinn
õmmelda. Jalanõud kaotasid 30ndate elegantsi. Platvorm ja kiilkonts olid küll kasutusel juba enne sõda, kuid nüüd paljastas materjalipuudus korgist talla konstruktsiooni. Ajakiri ,,Vogue" soovitab rikastada jalatsite väljanägemist värvi ja kirjute lindikestega. Sukkade puudust ,,leevendati" kosmeetilite vahenditega. Näiteks joonistati pruuni silmalaineriga sukkadel esinev tagaõmblus otse säärele. Selline kehamaalingute tegemine nõudis kaunis kindlat kätt. Mõned ilusalongid spetsialiseerusid hommikul tööle ruttavate naiste jalgadele spetsiaalse tumedama varjundi andmisele. Kellel selleks vahendid puudusid üritasid ise toonida teelehtede tõmmisega või kandsid sokke. Sõja lõppedes olid piiranguid kergetööstuskaupadele visad kaduma ja mõned kitsendused materjalile kestsid üsna kaua. Revolutsiooniliste uuendustega sõjajärgsel ajal ilmutab ennast Christian Dior 1947. aastal. Tema poolt pakutav naishurmuri siluett:
huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja "oma" kolooniate vahel
järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis enamasti välja panna. Isegi kui kaupmehel oli piisavalt raha, polnud mõistlik seda kõike ühe laeva peale kulutada. Kaubaretke ebaõnnestumisel tähendaks see laostumist. Selleks ühendasid mitu kaupmeest jõud ning varustasid koos ühe kaubaretke. Tekkisid ka ühingud, kus mitmed kaupmehed koos laevu varustasid. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk aga tõi nii suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tagasi maksta. Linnade välisilme Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma
Osalemine Polnud osalemist Osalemine oli väike Globaalse maailmaj ulatusega majandussüstee mid Töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad Vaimne töö karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid (käasitöö) (masinatöö) 3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt? Agraarajastul toimus areng väga aeglaselt, sest kasutati algelisi töövahendeid, kogukondade suhtlused puudusid ning seetõttu levisid uunedused väga aeglaselt, madal haridustase (puudus kirjaoskus). 4. Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Levisid
Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta ja mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ??? Hansa liit, hansakaubandus, Eesti hansalinnad. Hansa-Liit on Põhja-Euroopa kaubanduslinnade ühendus. Eestil on kaubanduseks soodne asend. Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele. Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus - enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Idast läände toimetati nahku, vilja, mett, vaha, lina, vilja jm
templipidustused ja püütiamängud.) Hakati eristama juba kaht tegevusala: Külalistemajandus (saksa k. Gastwirtschaft) tegeles nii majutamise kui ka toitlustamisega; Kõrtsimajandus ( saksa k. Schankwirtschaft) tegeles ainult toitlustamisega. Veelgi mitmekülgsem oli roomlaste külalislahkus. Roomlastel oli linnades, eelkõige Roomas kõrtsid, restoranid, võõrastemajad (saksa k. Wirtshaus), mis spetsialiseerusid juba külastajate vajaduse järgi. Majutuse ja toitlustusega seoses tekkis Roomas hulk asutusi, mis on hiljem saanud tuntuks ka teistes maades. Nimetame siin kolme: Tekkisid nn. tallid või sissesõiduhoovid (itaalia k. stabulum). Neid rajati maanteede äärde ja linnadesse. Postijaamad need tekkisid riigiposti liikumisteede äärde ja tänavatele hobuste vahetamiseks, puhkamiseks ja taastamiseks. Kõrts ehk tavern (itaalia k. taberna)
Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi kaugvedusid (tõuge geograafilisele tööjaotusele). Eri piirkonnad spetsialiseerusid kaupade tootmisele, milleks neil olid eelised. Ebaühtlane loodusvarade jaotumine maal. Metallimaake ja fossiilkütuseid töötlevad tööstused tekkisid toorme leiukohtadesse (transport kallis) 7.Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. Näide: Eesti rõivatööstuse ettevõte Baltika Mosaic ja Baltman nende toodetest asub Eestis peakorter Eestis kaubamärgid levivad seitsme riigi turul, kokku üle 120 poe
oli naturaalmajanduslik suurmajand". · Talupojad harisid mõisapõlde (teotöö) ja varustasid mõisa kõige eluks vajalikuga · Loonusrent peaaegu pool põllusaagist, lisaks kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid · Mõis sundis talupoegi vilja jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus · Talupojad põgenesid linna või ostsid end raha eest vabaks · Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks · Pt21.4 Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud? · Kuna suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, pole neilt eriti
KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline
Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatati Eesti varustamiseks 100 tonni rauda. Sepad spetsialiseerusid relvaseppadeks ja ehtemeistriteks. Kaubandus: Eestit läbisid viikingite kaubalaevad, mis viisid Novgorodi. Põhiline oli vahetuskaubandus. Siia toodi-hõbedat, pronksi, relvi ja luksuskaupu. Siit viidi-vilja, karusnahku ja elusloomi. Eesti olilisemad kaubakeskused olid Tartu ja Tallinn, mis ei olnud veel linnaõigusega ja nim. Neid aolinnadeks. 1154.a araabia päritolu Al-Idrisi kaardikogumik: Kohevan- Tallinn, Berne-jõgi- Pärnu jõgi.
purustasid 1302 prants. Väed. Saksa kaubalinnad tunnistasid valitseja ülemvõimu, kuid toimetasid siseasju iseseisvalt. 20.Kaugkaubanduse, rahamajanduse ja panganduse seos §22Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja ininimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustyel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga, kuid see ei olnud probleem,sest retk oli väga tulus. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad 21.Linnade üldilme §23Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega
19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti
Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel. Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid
* Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski. Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine. Eeslaulja on regivärsi ettekandes soolo-osa esitaja, aga ka laulujuht, kes peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje.
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad)
Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust). Tööstus Likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Kujunes kodumaine kütusetööstus. Tänu põlevkivile pandi alus keemiatööstusele. Eestis leiduvat metsamaterjali kasutasid puidutööstused ning tselluloosi- ja paberikombinaadid. Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule. Võrreldes Vene ajaga jäi tööstuse arengutase siiski madalamaks, sest ettevõtted ei suutnud oma toodetele turgu leida. Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.
Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. 4) 17. 19. sajand. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste -- gildide -- liikmed. Käsitöönduse alal püsis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord, 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Mitmed ajaloolased peavad Eesti linnade põhilise arengu alguseks ajajärku, mil Eesti alad liideti Venemaa koosseisu 18. sajandi algul. Suuremad linnad on meil olnud kaubanduskeskusteks ja teede ristumiskohtadeks läbi aegade. Eesti liitmine venemaaga toimus peale Põhjasõda Uusinkaupunki rahulepinguga 1721. aastal, mil Eesti linnad arvati Vene "majandusliku organismi" koostisosaks ja nende edasine
· Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuninga võimu alla, kuid neil õnnestus Inglise kuninga abiga võimu alt pääseda. Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks vaja rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja käia. Seetõttu moodustusidki kaupmeeste omavahelised liidud kaubanduse hõlbustamiseks. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Sellistest rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi ning peagi ka valitsejaid ja paavste. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Oldi veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Ristiusu õpetus:
annaabi.ee 
