Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
Tallinna väljaveost
moodustas vili 2/3. Baltimaid hakati nimetama Rootsi viljaaidaks.
Teiseks tähtsamaks läände veetavaks kaubaks oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt. Vene
päritolu oli ka väljaveetav kanep. Nende peamine väljaveosadam oli Narva.
Siseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust veeti soola edasi
Venemaale ja SoOme.
Linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunus poodnikel. Kõige
laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel.
Kõigis linnades, v.a Narvas, domineeris saksakeelne kaupmeeskond. Eestlasi tähtsateks
kaupmeesteks ei tõusnud. Oluline on Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamine linna
kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
Käsitööndus:
Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi käsitööndus. Tsunftikord muutus senisest rangemaks.
1675 kaotati Tallinnas seni paljusid eestlasi hõlmanud Oleviste gild. Saksa meistrid keeldusid
annaabi.ee 
