Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"spetsialisatsioon" - 9 õppematerjali

spetsialisatsioon – 1) evolutsiooniline muutus, millega kaasneb organismirühma ökoloogilise amplituudi vähenemine 2) kohastumine erilistele elutingimustele, mis põhjustab nende kohastumuste ehituslike ja talituslike iseärasuste tekke.
Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks
61
doc

Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks

Programmi võime väljastada korrektset tulemust, kui sisendid on antud selgelt juhivõimetega inimese omad. Sisend: Õppetulemused head Loovus hea alluvus halb (domineeriv) initsiaatorlus hea tehniliselt osav hea tugev reaalainetes hea stressitaluvus kõrge meeskonnatöö võime hea Tegelikult kasulikud väljundid: juht süsteemianalüütik Tulemus: Spetsialisatsioon Kindlus (confidence) Juht 30 Süsteemianalüütik 27 Programmeerija 24 Hinnang: Tulemus on ootuspärane, testi võib lugeda kordaläinuks. Samas ei peaks programmeerija ametikoht olema loovuse ja domineerivuse kohalt juhiga nii sarnane. Arvatavasti määras siinkohal programmeerija eriala kindluse

Informaatika → Ekspertsüsteemid
22 allalaadimist
SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED
11
docx

SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED

optimaalses tipptulemuste tsoonis  liigutuslike võimete ärakasutamise efekti sõltuvus noorte sportlaste ealistest iseärasustest  põhiliste liigutuslike võimete arendamise vastavuse suunitlus Erinevate maade spetsialistid on võistlusspordi tarbeks välja töötanud spetsiaalseid treeninguprintsiipe. Üldtuntud on professor Matvejevi sportliku treeningu printsiibid:  suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine  üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus  treeninguprotsessi pidevus  seos järkjärgulisuse ja maksimaalsete koormuste tendentsi vahel  koormuse dünaamika lainelisus  treeninguprotsessi tsüklilisus USA spetsialist G. Winckler peab aastaringse treeningu ülesehitusel oluliseks järgmisi printsiipe:  treeningu spetsiifilisus  ülekoormamine

Sport → Sport
45 allalaadimist
Soome majandus 19 -20-sajand
7
docx

Soome majandus 19.-20. sajand

ehitama kindlustusi. Liigne iseteadvus, mis jõukusega kaasnes, tõi soomlased üsna pea ,,kahe jalaga maa peale" tagasi. Ka Soome kannatas sõjaga kaasas käiva inflatsiooniga, mis lõi kaupade hinnad võimatult kõrgeks. Hakkas ilmnema ka toiduainete puudus. Vilja toomine Venemaalt vähenes järsult ning Soomet ähvardas nälg. Soome pärast II maailmasõda Kui sõjaeelset Soomet nimetati õigusega ,,metsatööstuse maaks", siis pärast sõda on see ühekülgne spetsialisatsioon asendunud mitmekülgse, enam proportsionaalselt arenenud tootmisprofiiliga. Arenes välja laia profiiliga tööstus, mis muutis maa majanduselu iseseisvamaks ja päästis ta lääneriikide lõuast. Joonisel 1 on kirjeldatud Soome tähtsamaid tööstusharusid, joonisest lähtudes on näha, et olulisimad on metallitööstus ja toiduainete tööstus. Tööstusliku tootmise ja rahvusliku tulu kasvutempos edestas Soome paljusid Lääne- Euroopa maid. Juba 1963

Bioloogia → Üldbioloogia
24 allalaadimist
Hüdrobioloogia konspekt
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

kiiresti) või siis mõlemad koos. Sügaval on jahedam  metabolism on aeglasem  väga otstarbekas. Aga võib-olla on hoopis nii, et kui pindmises kihis on toit ära söödud, tulevad nad allapoole toituma, et see veekogu osa tühjaks süüa jne. Zooplankton liigub pindmistesse kihtidesse öösel, kus ta toitub fütoplanktonist. Samuti arvatakse, et öösel pole ta kiskjatele nähtav. Eksamis – kas olulisem on toitumine või enesekaitse. Biogeograafia ja spetsialisatsioon Ökoloogia eesmärk on jõuda arusaamisele sellest, mis faktorid määravad ära looduslike koosluste liigilise koosseisu. Osaliselt oleneb liikide levik ressurssidest ja füüsikalistest tingimustest, sest liigid ei saa eksisteerida, kui keskkond ei toeta neid. Mitte ainult keskkond ei määra liigilist koosseisu, vaid sõltub potentsiaalsete liikmete vastastikest suhetest – konkurents. Barjäärid ehk levikutõkked – maismaamassiiv, ekstreemsed tingimused ja soolsustingimused.

Bioloogia → Hüdrobioloogia
19 allalaadimist
Treeningõpetuse alused
34
docx

Treeningõpetuse alused

1  järk-järgulisus- koormused kasvavad järk-järgult.  teadlikkus- põhjendus oskus.  näitlikkus- ettenäitamine, video, sõnaline seletus.  süstemaatilisus  individualiseerimine- inimesed on erinevad. Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid:  Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine.  Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus.  Treeningprotsessi pidevus.  Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks.  Koormuse dünaamika lainelisus.  Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine:  Treenitus ja selle näitajad:  treenitud tekib süstemaatilise treeningu tulemusena.

Meditsiin → Sise- ja närvihaigused
42 allalaadimist
Hüdrobioloogia
26
docx

Hüdrobioloogia

looduslikud barjäärid ehk levimistõkked. Näiteks ookeanid maismaa massiiv, ekstreemsed temperatuuris ja tuuled. Spetasialisatsioon- evolutsiooniline muutus, millega kaasneb organismirühma ökoamplituudi vähenemine; kohastumine erilistele elutingimustele, mis põhjustab nende kohaste ehituslike ja talituslike iseärasuste tekke. ( üks rühk populatsioonist, mis moodustab liigi, ei anna enam ükshetk enam järgalasi). Allopaatriline spetsialisatsioon- 1)populatsioonid, mis moodustavad olemasoleva liigi, lahutatakse mingisuguse füüsikalise nähtusega. Allopaatria on nähtus, kus liigid või populatsioonid asustavad mingeid piirkondi. Geograafiline isolatsioon. TÄIELIKULT KINDLAKS TEHTUD! Kui barjäär kahe piirkonna vahel kaovad, võivad liikide vahelised isendid jälle ristuda omavahel. Kui aga populatsioonide divergent ehk lahknemine on toimunud pika aja jooksul ja geneetilised isendid on omavahel

Bioloogia → Hüdrobioloogia
30 allalaadimist
Botaanika-süstemaatika
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

* Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes. * Sgk kuuluvad suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud, harva üheaastased taimed. Veelgi harvem ronitaimed. * Primitiivse õie ja vilja ehitusega liikide kõrval esineb progressiivseid, spetsialiseerunud vorme. Hoolimata putuktolmlemisest on õite spetsialisatsioon siiski suhteliselt väike. Kibuvitsast saab ainult õietolmu, teistelt nektarit, täheldatud on ka isetolmlemist (toomingas ja pihlakas). Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane. * Abilehed olemas, harva puuduvad. Õied üksikult või õisikuna, aktinomorfsed, enamasti kahesugulised, põhiliselt viietised, võrdse arvu kroon- ja tupplehtedega, sageli ka välistupega, tolmukate arv varieerub, viljalehtede arv 1-paljuni.

Bioloogia → Botaanika
218 allalaadimist
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

See annab võimaluse suhestude mitmete kultuuriliste gruppidega. Samas on uuringud näidanud, et erinevatest kihtidest tarbimine on väga kontrollitud. Refleksiivne teise taseme kontroll (Bernard Lahire 2004) - kellega saab mida koos tarbida - sõbrad, töökaaslased, perekond jne. Uus keskklass Fordistlikust ajast oleme jõudnud post-fordistliku ajani. 8 1. Tootmine - massiline, töölised - pooloskustöölised, kollektiivsus Æ pandlik spetsialisatsioon, erinevate oskustega töölised 2. Tarbekaubad - väheerinevad Æ kõrgelt varieeritud, erinevatele segmentidele 3. Tarbimine - üldine, standardiseeritud, tööaega-säästev, domineeriv on tootja Æeristuv, fluidiseerumine Keskklass - mitte staatiline, vaid liikuvad töökohad, kõrgem haridus, tootmiselt teenustele. Asjad - mitte üksteisest eristamatud, vaid palju erinevaid, lühikese elueaga, mis johtub moe muutumisest. Tarbimine on spetsialiseerunud ja individualiseerunud

Psühholoogia → Tarbimissotsioloogia
61 allalaadimist
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Järk-järgult omandatakse sellist tehnikat, mis on vajalik tipptulemuste saavutamise etapil. Erinevate maade spetsialistid on võistlusspordi tarbeks välja töötanud spetsiaal- seid treeninguprintsiipe. Üldtuntud on professor Matvejevi sportliku treeningu printsiibid: 1. Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseeri- mine. 2. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. 3. Treeninguprotsessi pidevus. 4. Seos järkjärgulisuse ja maksimaalsete koormuste tendentsi vahel. 5. Koormuse dünaamika lainelisus. 6. Treeninguprotsessi tsüklilisus. USA spetsialist G. Winckler peab aastaringse treeningu ülesehitusel oluliseks

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun