olemasolu ja kvaliteet. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. Intelligentsust on teoreetiliselt seletatud mitmeti. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. C.Spearmani, Inglise psühholoogi ja statistikateadlase arvates on intelligentsuse aluseks kahte tüüpi faktorid: üldandekuse faktor(G) ja erinavad spetsiaalfaktorid(S). Spetsiaalfaktorid avalduvad spesiifiliste üöesannete täitmisel erivõimetena, et kõige erinevamate vaimse võimekuse hindamise meetoditega saadud tulemused tugevasti korreleeruvad, võiks tõepoolest oletada mingi üldise universaalse andekus- või võimekusteguri olemasolu. R.Catelli arvates on siiski kohta ka üldisematele intelligentsusfaktoritele, kuid ühe üldise asemel pakub ta välja kaks- voolav ja kristalliseerunud intelligentsus. Esimene
kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks täiskasvanutel. Tegemist on individuaaltestiga. Armee alfa ja beeta testid - I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – intelligentsuse aluseks on üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetisaalfaktorid (s-factor). Spetsiaalfaktorid avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena. S-faktorid on g-faktoriga suuremal või vähemal määral seotud. Louis Thurstone – esmaste ehk baasvõimete kontseptsioon. Leidis 7 erinevat esmast vaimse võimekuse faktorit: numbrilise teabega opereerimise võime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, ruumiline ettekujutusvõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime.
kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet. IQ intelligentsus kvootsient. Valiidsus millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud. Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused. Intelligentsuse faktorid Spearmani arvates 2 tüüpi faktorid: üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete
heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet. IQ intelligentsus kvootsient. Valiidsus millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud. Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused. Intelligentsuse faktorid Spearmani arvates 2 tüüpi faktorid: üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete impulsside
määratlevad kujutlused, milles talletuvad ümbritsevate asjade ja nähtuste seosed. Lahus kasvanud montsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud, aga geneetiliselt erinevamatel isikutel. Vastavate minimaalsetegi kasvastuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid, üldandekuse faktor ja erinevad spetsiaalfaktorid. Intelligentsus: voolav (probleemide lahendamine, mõtlemiskiirus), kristalliseerunud (arenemisvõimeline kuni kõrge vanuseni). Informatsioonitöötluse paradigmast lähtuvas suunas rõhutakse, et mõtlemisprotsessid ise on intelligentsuse hindamisel olulisemad kui nende protsesside tulemused. Kolmekomponendilises intelligentsusteoorias seesmine komponent, kogemuslikud komponendid, kontekstuaalne komponen
Inimestevaheline intelligentsus Terapeut, müüja Inimese enesetunnetuslik intelligentsus Sügava enesetunnetusega isik 1.2.3. Intelligentsuse üld- ja spetsiaalfaktorite (hierarhiline) teooria Kolmas seisukoht tuleneb psühholoog Spearmani (1863 - 1945) loodud faktoranalüüsi rakendamisest intelligentsuse uurimisel. Selle teooria kohaselt on olemas üks intelligentsuse üldfaktor (g-faktor) kui ühine tuum ja sellega seostuvad spetsiaalfaktorid. Samale seisukohale jõudis Vernon, analüüsides Thurstone paljufaktorilist lähenemist. Kahest eelmisest paremini tuntakse R. Cattelli hierarhilist intelligentsuse teooriat. Hiljutised kokkuvõtted ja uued analüüsid faktoranalüütilisel meetodil loodud isiksuseteooriatest viivad järeldusele, et hierarhilised teooriad on tegelikkusega paremas kooskõlas kui lihtsalt mitme faktori teooriad. 1.2.4. Robert Sternbergi intelligentsuse teooria