Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"spermatogeenses" - 5 õppematerjali

Paljunemine
10
doc

Paljunemine

Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3. Androgenees Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3. Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni). Meestel 70 - 80 päeva. 4. Kulg. 5. Eritingimused a) kehatemperatuurist 2-3 C madalam temperatuur - munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti (7-8 arengukuul)

Bioloogia → Üldbioloogia
66 allalaadimist
Paljunemine-GAMETOGENEES ja ONTOGENEES
26
pdf

Paljunemine (GAMETOGENEES ja ONTOGENEES)

Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset. • Toimub munandites, tema vääniliste seemnetorukeste spermatogeenses epiteelis • Algab looteeas, toimub sprematogoonide paljunemine, seejärel seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabudes. • Häirete puudumisel kestab elu lõpuni • Eelasrakust spermini kestab tsükkel 75-85 päeva. Tekivad pidevalt • Eritingimused o Keha temp. 2-3 kraadi madalam temp. o Eraldatud keha vereringest, sest immuunsüsteemirakud hävitaksid spermatogeense epiteeli (see kehavõõras)

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Bioloogia HTG loodus
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Eestis paljuneb günogeneetiliselt hõbekoger. Androgenees Toimub viljastumine, uus isend areneb vaid spermi geneetilise info baasil, munarakk on lihtsalt arenemiskeskkonnaks, see on võimalik ainult kunstlikult mitte looduses. On omane siidiliblikatele ­ arenesid ainult haploidsed organismid. Suguline paljunemine Imetajatel/ inimeste näitel Spermatogees / ovogenees Koht:Spermatogenees toimub paarilistes munandites väänilistes seemnetorukestes spermatogeenses epiteelis. Aeg: Spermatogenees algab looteeas munandite eristumisega. (mõne kuu vanusel lootel) viljastumisvõimeliste spermide moodustumine algab seoses suguküpsuse saabumisega. Põhjas hiljem kui lõunas. Spermatogenees kestab ilma häireteta kuni surmani. Tsükli kestvus (aeg eelrakust viljastumisvõimeliste spermide tekkeks): ligikaudu 75 kuni 80 päeva, spermid on pidavalt uuenevad rakud Protsess: pilt. Eritingimused:

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014
18
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega (2014)

1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ­ ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine ­ tsütoplasma hulga näol · Küpsemine ­ (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ­ ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid ­ meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas

Bioloogia → Arengubioloogia
114 allalaadimist
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT
50
docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

 Sekundaarsed spermatotsüüdid on preparaadis raskesti tabatavad: jagunevad spermatiidideks praktiliselt ilma interfaasita – igast primaasest spermatotsüüdist moodustub kaks sekundaarset spermatotsüüti, igast sekundaarsest kaks spermatiidi  Spermatiidid on väiksed rakud mis enam ei jagune, vaid muutuvad spermiogeneesi käigus spermatosoidideks  Spermatosoidid epiteelis kõige valendikupoolsemad rakud  Peale spermatogeense rea rakkude leidub spermatogeenses epiteelis veel tugirakke e sustentotsüüte (Sertoli rakud)  Tsütoplasmarohked, rakud ulatuvad basaalmembraanilt valendikuni, pikliku kujuga tuum ja eristatav tuumake SPERMATOSOIDI EHITUS  Valminud spermis eristatakse pead, kaela ja saba – saba jaguneb vaheosaks, põhiosaks ja lõpposaks  Spermi pead kattev akrosoom sisaldab ensüüme, mis on vajalikud munarakku ümbritsevate katete – kiirpärja ja läbipaistva tsooni, läbimiseks SEEMNEJUHA

Meditsiin → Meditsiin
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun