vajalikud andmed (operandi) PÜ2-le. 61. Spekulatiivtöötluse rakendamine andmeskalaarses protsessoris. Andmeskalaarne protsessor toetab spekulatiivtöötlust, mis tuleneb käskude järjekorravälisest töötlusest, mistõttu tuleb protsessoris erilist tähelepanu pöörata andmete korrektsele leviedastusele. Spekulatiivtöötlust võib protsessorüksustes läbi viia kahel viisil: 1. Andmete spekulatiivsest leviedastusest hoidutakse seniks, kuni pole selgunud sooritatud spekulatiivtöötluse õiguspärasus; 2. Protsessorüksus alustab spekulatiivtöötluse käigus kasutatavate andmete leviedastusega, kuid niipea kui selgub, et spekulatiivtöötlus polnud õiguspärane, siis koheselt teavitab ta teisi protsessorüksusi sellest, et levitatud andmed olid kehtetud. 62. Multiskalaarse protsessori mikroarhitektuurne mudel. 63
dubleeritud andmete mäluruumi osas asuvate andmetega ja võivad toimuda rööpselt mõlemas protsessorüksuses. O Laadeoperatsioon ld-2 on seotud andmetega mida valdab protsessorüksusPÜ1, seetõttu peatatakse protsessorüksuses PÜ2 infotöötlus seniks, kuni PÜ1 on läbi globaalsiini edastanud vajalikud andmed (operandi) PÜ2-le. 61. Spekulatiivtöötluse rakendamine andmeskalaarses protsessoris. 1.Andmete spekulatiivsest leviedastusest hoidutakse seniks, kuni pole selgunud sooritatud spekulatiivtöötluse õiguspärasus; 2.Protsessorüksus alustab spekulatiivtöötluse käigus kasutatavate andmete leviedastusega, kuid niipea kui selgub, et spekulatiivtöötluse polnud õiguspärane, siis koheselt teavitab ta teisi protsessorüksusi sellest, et levitatud andmed olid kehtetud. 62. Multiskalaarse protsessori mikroarhitektuurne mudel. Lk 201 63
ega spekulatiivsetest printsiipidest. See on mistahes eetikale eelnev (mõistuspärane) printsiip. “But there is no inference from fact to value. At this point in our discourse (or private meditation), inference and proof are left behind (or left until later), and the proper form of discourse is: is a good, in itself, don’t you think?” Finnis juhib tähelepanu asjaolule, et praktilise arutluse loogika on erinev teoreetilisest (“spekulatiivsest”) arutelust, mille põhiliseks kategooriaks on “asjade seis” ning põhiliseks metodoloogiliseks printsiibiks on vasturääkivuste vältimine ja kõrvaldamine. Praktilise arutluse aluskategooriaks on hüve (mitte üksnes moraalne), mille poole püüeldakse ja mida taotletakse. Seega F. peab eetilisi printsiipe mõistuspärasteks, nende järgi käitumist mõistlikuks. Põhiväärtused, väärtused iseeneses, mitte vahendid millegi saavutamiseks, on järgmised: - Elu (alahoiuinstinkt)
[26]Niccoló Machiavelli (1469-1527) Firenze oli renessansi keskus. Machiavelli oli Firenze Vabariigi ametis, kuid Medicide naasedes sattus ebasoosingusse, nii et lühikest aega oli ka vangis. Imetles Cesare Borgia't (1476- 1507), kes oli julm ja reetlik valitseja, kuid soosis kunstnikke, teiste seas Leonardo da Vincit. Machiavelliga algab uus ajastu poliitilises mõtlemises: vabaneda spekulatiivsest mõtteviisist, eetikast ja religioonist ning metodoloogilise printsiibina määratleda uurimisese, mis oleks autonoomne muudest valdkondadest (iuxta propria principia). [Reale-Antiseri kokkuvõtvalt]: [27]"Poliitika poliitika pärast." Poliitiline realism metodoloogilise põhimõttena: kirjeldada asju nii, nagu need tegelikult on, ja mitte nii, kuidas need [soovitavalt] võiksid olla. Seega sishiks väärtushinnangutest (ja sedakaudu silmakirjalikkusest) vaba poliitikakäsitlus.
annaabi.ee 
