Tema teos: ,,Alkeemia" 1597, mis on oluline, kuna peetakse esimeseks keemia õpikuks. Kirjeldas pikalt ka mitmete ainete saamist. Eriti tuntud on SnCl4 libaviuse suitsev vedelik. Tema pidas väga oluliseks analüüsimeetodite kasutamist. Rakendas sellist meetodit, et sadestada aine lahusest välja ja vaadelda kristalle sellest järeldada, mis ainega on tegemist. Rober Boyle (1627-1691) : Tähelepanuväärne isik. Keemias jäi tema tegutsemine rohkem spekulatiivseks. Temast alates läksid keemia ja meditsiin üksteisest lahku. Boyle'i seadus: Ta oli üks esimene, kes hakkas koguma gaasi. Konstrueeris sellise seadme, millega sai gaasi koguda. Tegi kindlaks et on võrdeline sõltuvus gaasi ruumala ja gaasiu kogusele vastav rõhu vahel. Ta ei pööranud tähelepanu, et see sõltub temperatuurist. Seda aga pani tähele Mariotte. Rõhutas, et seda uurimist peab tegema konstantsel temperatuuril. Sai nimetuseks Boyle Mariotte'i seaduse.
" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 6 Keel Eestlane peaks alati arvestama sellega, et erinevad keeled asuvad nagu erinevates kultuuriruumides ja inimmõtlemine nagu peegelduks keeles. Võiks öelda isegi nii, et mõtlemine peegeldub keeles või ka vastupidi, et keel peegeldub mõtlemises. Cassirer'iga saab olla täielikult nõus, kui Ta ütleb, et Herder'i keeletekketeooria on jäänud täiesti spekulatiivseks. [Cassirer, E., 1999, lk. 66] Herder eitab Jumala osalust keeletekkes. Kuid keel on n.ö. jumalik, ja seda saab väga hästi seletada ka loogiliselt mõtelgem näiteks Paabeli torni ehitamise loole ,,Piiblis" ja et Jumal segas seal keeled (võiks öelda ka ainsuses ,,keele," sest siis rääkisid kõik inimesed ühte keelt). Inimesed olid täielikus segaduses ja paanikas ning ei omanud kontrolli toimuva üle. Vastupidine nähtus
Asub kohe kritiseerima ka positivistlikke, üldkirjeldavaid teooriaid: kuidas peaks selline teooria olema võimalik, kui nende uurimisese on muutuv? [õiguse käsitlustes lähevad vahel segamini teooria ja metateooria!?] Kui isegi õiguse mõiste ja selle sõna tähendus erinevates keeltes on varieeruv? Finnis lähtub, ehkki mõningase kriitikaga, Aristotelese “spekulatiivse mõistuse” (Aristotelesel theoretike, kuid skolastikud tõlkisid selle ‘spekulatiivseks’) ja “praktilise mõistuse” vaheteost (nimetades seda tõendiks, et ka antiikajal saadi aru “oleva” ja “olemapidava” eristamisest). (Teisal nimetab F. “spekulatiivseks” teadmist, mis on hüve iseeneses, erinevalt instrumentaalsest teadmisest.) “By 'practical', here as throughout this book, I do not mean 'workable' as opposed to unworkable, efficient as opposed to inefficient; I mean 'with a view to decision and action'. Practical
töövõtete kirjeldused, jaotas ained: kehad, vaimud, kivid, vitriolid, soolad, booraksid Albertus Magnus: kohandas Aristotelese õpetuse kristlikuks dogmaks, peetakse arseeni avastajaks, kirjeldab ka NaOH, skeptiline transmutatsiooni suhtes Roger Bacon: ,,Üldine teadmiste entsüklopeedia", rõhutab eksperimendi, kvantitatiivse mõõtmise ja matemaatilise meetodi tähtsust uurimustöös, väitis et alkeemia on bioloogi -füüsika vahepealne teadus; jaotab alkeemia spekulatiivseks ja operatiivseks; propageerib keemilisi ravimeid Paracelsus iatrokeemia rajaja, vastandus antiikaja ja araabia arstide tõekspidamistele rõhutas vajadust kasutada alkeemiat meditsiinis, haiguste tartar-teooria- haigus tekib kui organismis sade, elavhõbe sulavuse ja lenduvuse printsiip vaim väävel süttivuse ja põlevuse printsiip hing, sool kõvaduse ja mittepõlevuse printsiip keha
Milennial capitalism. (2000) Uued marginaliseerumise viisid Soovid ja lootused tekivad globaalsel skaalal, ometi on juurdepääs võimalustele hoopis piiratum. Klassierinevused suurenevad, klassiteadlikkus väheneb. Tulu ja sissetulek pärineb mittetootlikust tegevusest, raha tehakse rahast ja mittemillestki (nt kihlveokontor, kus raha tuleb tõenäosusele panustamisest) Varem väga konservatiivsed investeeringud (nt pensionivaradesse) on muutunud spekulatiivseks Inimesed on sunnitud kandma selliste investeeringute riske, mida osad teevad kindlustusskeemide kaudu, mis omakorda samasse süsteemi panustavad. Ilmajätt Kapitalism on algusest peale vajanud ebavõrdsust, nt tarastamine jättis maast ilma teatud osa elanikkonnast. Ilmajätu kaudu on aset leidnud tootmisvahendite omaniku rikastumine nende arvelt, kel toomisvahendeid ei ole ja kes teevad palgatööd.
üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.", William Kennick (2003: 251). 7. Milles seisneb finalismi eeldus? Aimatav teistest vastustest siin, kuid kindlalt ei oska öelda. 8. Milliseid probleeme tekib ajastu ja ajastuhinnangu tuvastamisega? 2. Ajastu ja selle hinnang: a)Mis on "ajastu"? Kes selle määrab? AP eeldavad kunstiloo periodiseerimist suhteliselt diskreetseteks ajastuteks, epohhideks jms see teeb AP-läbimise spekulatiivseks ja suhteliseks: Üksnes epohhi ümberdefineerimisega võime üksikuid kunstiteoseid näha kord AP-läbinuna, kord jälle mitte. b)Mingit ajastut vaadates, kipub üksmeel teatud teoste hinnangutes haihtuma. Kriitikud R. H. Wilenski ja R. Fry ignoreerivad J.-F. Millet, kuid F. J. Mather käsitleb teda oma sajandi tähtsaima kunstnikuna. 9. Mis on hinnangunihked ja kuidas nad on ajaproovile tülinaks? Mitme ajastu probleem: b) hinnangunihete puhul
annaabi.ee 
