Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1. kollimaator, mille läätse L1 fookuses asub pilukujuline valgusallikas S, et saada paralleelseid kiiri prismale; 2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaadata spektroskoobiga hõõguvat gaasi, siis näeme mustal taustal värvilisi jooni, millest igaüks on pilukujutis. 1859. aastal esitasid Bunsen ja Kirchhoff spektraalanalüüsi meetodi: aine kiirgus on tingitud elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11
Spekter- diagramm, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Difraktsioonivõred on näiteks DVD ja CD plaat. Spektri saamiseks, jälgimiseks ja mõõtmiseks kasutatakse spektraalriistu. Neid liigitatakse kahte gruppi: spektromeetriteks ja spektroskoopideks. Spektromeeter- riist spektrite mõõtmiseks, erineva lainepikkusega valguse intensiivsuse määramiseks. Spektroskoop- riis spektrite vaatlemiseks. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid. Need jaotuvad oma olemuselt kahte liiki: pidevspektrid ja joonspektrid. Pidevspekter- esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter- ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Need jooned on spektrijooned. Kontrollküsimused: 1.Mida võib väita 4.27 esitatud spektri kohta? Vastus: on joonspekter.
kiiratud või neelatud valguse spektri järgi. Joonspektrid on kordumatu individuaalsusega, mis võimaldab teha kindlaks keha keemilist koostist. Spek.anal. võimaldab kindlaks teha aine olemasolu ka siis kui elemendi mass ei ületa 10-10kg. Spek.joonte heleduse järgi võib kaudselt ka hinnata aine hulka. Spektrite tabelid, mis vastavad erinevate elementide aatomite kiirgusele, kasutades spektrit ja lainepikkust, saame teha kindlaks elemendi olemasolu. Kasutamine: spektroskoobiga 1-2 min jooksul kindlaks teha mitmesuguste elementide sisaldus mingis aines(terases). Spektraalanalüüsi abil saadi teada päikese ja tähtede koostis. Spek.anal. kasutatakse metallurgias, masinaehituses, aatomitööstuses, geoloogias. Röntgenikiired ja nende kasutamine- W. Röntgen 1895. a röntgenkiired. Nende neeldumine sõltub aine tihedusest. Kiired tekivad kiirete elektronide järsul pidurdamise aines, nt anoodis. Röntgentoru,
intensiivsuse määramiseks. Spektroskoop (kr skopeo vaatlen) on riist spektrite vaatlemiseks. Prismas toimub valguse dispersioon, s.t. erineva värvusega valguslained hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langes paralleelne kiirtekimp, siis prismast väljuvates erivärvilistes kiirtekimpudes on ka kiired paralleelsed. Aga igale värvusele vastav kimp levib erinevas suunas. Need erivärvilised kiirtekimbud suunatakse pikksilma, millega spektrit vaadeldakse. Spektroskoobiga on võimalik vaadelda valgust kiirgavate ainete kiirgusspektreid. Oma olemuselt jaotuvad kiirgusspektrid kahte liiki: pidevspektrid ja joonspektrid. Pidevspekter on selline, kus on esindatud pidev jada lainepikkuseid ja spektriks on värviline riba. Joonspekter on selline, kus ei ole kõigi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on näha erivärvilised jooned tumedal taustal. Neid jooni nimetatakse spektrijoonteks, kiirgusspektri korral ka kiirgusjoonteks
ühtlaselt mitu tundi, keskmise intensiivsusega. 3) vihmavalingud - suure intensiivsusega Sadu on seda lühem, mida intensiivsem ta on. 8.Atmosfääri valgusnähtused Kõik valgusnähtused põhinevad valguskiirte murdumisel, peegeldumisel või difraktsioonil ehk paindumisel õhus hõljuvates tahketes või vedelates osakestes. Spektrivärvused: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violett. See värvusterida on spekter, seda saadakse spektroskoobiga. Spektri tekkimine valgus on elektromagnetiline lainetus, , kõige lühemad lained annavad violetse, pikemad aga punase värvuse. Punased lained murduvad kõige vähem, violetsed kõige rohkem. Miks on taevas sinine? Õhk koosneb mitmesuguste ainete molekulidest, mille läbimõõt on valguslaine pikkusest väiksem. Õhus on ka tolmu ja veepiisku, mille läbimõõt on suurem kui valguslainel. Need suuemad õhuosakesed hajutavad
annaabi.ee 
