kujutise või vajadusel osa sellest. Kõige uuemates trükimasinates on on mõõteseadmed juba masina sisse ehitatud ning osaline värvikorrektsioon toimub juba programmeritult. Trükioperaatoril kulub järjest vähem aega trükkimise värvikontollile ja sissevõtule. · Densitomeetrite kalibreerimine · Tava densitomeetreid kalibreeritakse spetsiaalse kalibratsiooni paberi abil, mida hoitakse valguse eest kaitstult ja uuendatakse iga kahe aasta tagant. · Spektromeetreid üldjuhul pole vaja kalibreerida kuna kalibritasioonisüsteem on sisse ehitatud ning kalibreeritakse automaatselt enne iga mõõtmise alustamist. Vajadusel saab seda kalibreerida ainult spetsiaalsetes töökodades · Kaasaegsete densitomeetrite ja spektromeetritega kaasnevad võimalused andmeid salvestada ja töödelda. · Densitomeetrid: Xrite Gretag Macbet · Spektromeetrid IO Eye One GretagMacbetSpectroEye GretagMacbetSpectroLino X-Rite3.
Neeldumisspektri saamiseks lastakse valge valgus enne spektraalriista suunamist läbi uuritava aine. Osutub, et külm gaas neelab täpselt samade lainepikkustega valguslaineid, milliseid see kuumas olekus kiirgab. Öeldakse, et neeldumisspekter on kiirgusspektri "negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris on kiirgusjooned. Analüüsimiseks ei piisa spektri vaatlemisest ja sellepärast tuleb kasutada spektromeetreid, mille abil saab mõõta erinevate spektrijoonte intensiivsust.Spektraalanalüüs on väga tundlik meetod. Selle abil saab kindlaks teha üliväikesi ainekoguseid mingi teise aine koostises. Spektraalanalüüsil on keemilise analüüsi meetoditega võrreldes mitmeid eeliseid. Näiteks ei mõjuta spektraalanalüüs erinevalt keemilisest analüüsist ainete keemilist koostist. Samuti piisab analüüsiks väga väikestest ainekogustest. Ainete koostist saab uurida ka
2005. aastal kasutati põhjataimestiku kaardistamiseks ka satelliitsensoreid, mis mõõtsid pidevspektreid ja oleks teoreetiliselt suutelised eristama uuritud põhjatüüpe. Samas on sellise sensori ruumiline lahutus 30 m. Vetikavööndite laius uuritud alal oli tihti vaid mõni piksel lai ja fütobentose varieeruvus pikseli piires tihti suur. Seega on andmete interpreteerimine keerukas. Põhjataimestiku kaardistamiseks on tõenäoliselt sobivaim kasutada lennuvahendil paiknevaid spektromeetreid. Nende ruumiline lahutus ning spektraalne lahutus peaks olema optimaalne fütobentose kaardistamiseks. Seire hind pindalaühiku kohta oleks sel juhul kallim kui satelliitandmeid kasutades. Samas saab lennukiga lennata mööda rannikut hõlmamata alasid, kus põhjataimestik puudub. Sellised alad moodustavad aga satelliidipiltidel suurema osa. Lisaks bioloogilistele kvaliteedielementidele on kaugseire abil võimalik hinnata ka
162. Massianalüüsaatori roll massispektromeetrias. Massianalüsaator ongi see mis eraldab ained või osakesed massi laengu suhte alusel. Elektri ja magnetväljaga mõjutatakse neid ja inerts on see mis vastu töötab, seega mida raskem või mida suurem massi laengu suhe, seda vähem trajektoorilt kõrvale painutab seda taga pool nende piigid tulevad. 163. Massispektromeetri lahutusvõime. Eristatakse LR (low res) ja HR (high res) spektromeetreid, HR puhul on ka sama m/z puhul eristatav mitu kohta peale koma. 164. Kuidas võimaldab kõrge lahutusega MS paremini identifitseerida aineid kui madala lahutusega MS? m/z on kõrge lahutuse puhul lihtsalt tähtsam. 165. Massispektrite üldiseloomustus (isotoobid, laengud, molekulaarioon, fragmendid) Massispekter annab osakeste massi/laengu suhted. Isotoobid 12C ja 13C suhtuvad 100:1,1; 35Cl ja 37Cl suhtuvad 3:1. Näiteks C6H5Cl kui 12C siis
annaabi.ee 
