kaardistamiseks Eesti rannavetes on lennuvahendil paiknev suure ruumilise ja spektraalse lahutusvõimega spektromeeter [6]. 2.2. Pinnakihi temperatuuri määramine Üsna tõhusalt määratakse kaugseire abil ka vee pinnakihi temperatuuri. Seda uuritakse infrapunases piirkonnas mõõdetud signaali järgi. Siinjuures mõjutab tulemust oluliselt atmosfääris sisalduv veeaur. Et veeauru mõju vähendada, arvutatakse temperatuur vee pinnakihis kahe spektrikanali suhtena. Saadud tulemusi saab edukalt rakendada mereuuringutes, näiteks selgitades hoovuste liikumist, aga ka kalade arengut ja toitumistingimusi määratledes. Samuti annab vee pinnakihi temperatuur teavet nii merel oleva ilma kui ka atmosfääri dünaamika ning ilmastiku kohta laiemalt. Ookeanides ulatub temperatuuri märgatavate muutustega kiht mitmesaja meetri sügavusele. Veesamba soojushulga muutused sõltuvad muu hugas El Nino, Atlandi termohaiinse ümberpöörava
kaugseireiks. 1. R on väljas, teine tõusu peal e punasel serval ja R[681] on põhjas. Selle indeksi kaudu saab klorofülli määrata. Lihtsa suhte indeksid SRI = NIR/RED positiivne see, et nad on vähem tuimad/tundlikumad tiheda taimkattega alade puhul nagu Eesti. Samas võivad olla ebastabiilsed. MODISel on EVI tuletatud, et optimiseerida taimsete obj signaali tundlikkust, eriti suurte biomasside juures, vähendada mulla ja atmosfääri mõju. kasut 3 spektrikanali väärtusi (NIR; RED, BLUE), R-d üleval on atmosfäärivälised. L väidetakse, et selle juurde liitmisel mulla mõju väheneb, aga see on empiiriline. C1 ja C2 vähendavad atmosfääri mõju vastavalt punases ja sinises spektrip-k. RSR metsade kaugseires lisaks punasele ja NIR ka keskmise infrapun kanal SWIR. See indeks erineb suhte indeksist RNIR / Rred selle poolest, et ta on läbi korrutatud keskmise infrapunase piirkonna heledust arvestatava teguriga
annaabi.ee 
