2.4 Värvustemperatuur Värvustemperatuur. Kui põlematut objekti kuumutatakse, eraldab see valgust. Temperatuuril 1000 ºC hakkab metallitükk punaselt hõõguma. Temperatuuri tõustes muutub valgus kollaseks. Sama põhimõte toimib hõõglambi puhul. Elektrivool tõstab hõõgniidi temperatuuri ja see hakkab hõõguma. Sellise valguse kirjeldamiseks kasutavad füüsikud mustkiirgurit. Valgusallika värvustemperatuur on temperatuur, milleni mustkiirgur tuleb kuumutada, et see eraldaks sama spektrijaotusega valgust. Teiste sõnadega võib mustkiirgurit kirjeldada ka kehana, mis on võimeline neelama kogu valguskiirguse, mille ta vastu võtab, ja muutma selle soojuseks, et jõuda värvustemperatuurini, mida väljendatakse kelvinites (K). Värvustemperatuur annab valguse kvaliteedi kohta olulist teavet. Kui värvustemperatuur tõuseb, muutub kiirgava valguse värv soojadest toonidest (punased) külmemateks (sinised). Hõõglamp Päevavalgus
valmistatud koopia ka niisuguse koopia valmistamine. Kui pildistada originaalist reproduktsioon, siis oluline on see, et koopia oleks originaaliga väga sarnane. Siiski on reproduktsioon ainult üks ilus asi, millel puudub autori signatuur. Tänu sellele puudub tal ka väärtus. Selle tõttu võib teda nimetada sisuliselt ka lihtsalt plakatiks. 20. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid On temperatuur, milleni mustkiirgus tuleb kuumutada, et see eraldaks sama spektrijaotusega valgust. Teiste sõnadega võib mustkiirgurit kirjeldada ka kehana, mis on võimeline neelama kogu valguskiirguse, mille ta vastu võtab ja muutma selle soojuseks, et jõuda värvustemperatuurini, mida väljendatakse kelvinites. Filtreid kasutatakse, et luua leidlikke effektpilte. 21. Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel Värvifitomaterjalidele pildistamisel on väga tähtis näitaja värviedastuse kvaliteet. See
Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapuna valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust, kuid madalama temperatuuri tõttu on see palju väiksema intentsiivsuse ja erineva spektrijaotusega. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Kui elektromagnetlaineid kiirgav keha on samade omadustega nagu soojuslikus tasakaalus olev absoluutselt must keha, siis kutsutakse seda musta keha kiirguseks.[1] Plancki seadus kirjeldab musta keha kiirguse spektrit, mis on sõltuv keha temperatuurist. Wien'i nihkeseadus määrab kõige tõenäoseima
annaabi.ee 
