Hinnangu määramisel on kasutusel 2*NW-1 akent. muutuja x() on seos, mis määrab juhusliku 9. Pideva perioodilise signaali Fourier' rida ja Igale andmerea pikkusele vastab parameetri NW tõenäosusliku ruumi igale väljundile vastava võimsuse spektraaltihedus teatud optimaalne suurus. Suurema NW korral on reaalse arvu x. Seos peab olema selline, et Kui pideva aja signaal x(t) on perioodiline hinnangu aluseks suurem punktide arv, mistõttu Üldiselt, kõik järgu valiku kriteeriumid liidavad tõenäosus P(x() = ±) = 0
põhimudel ja seetõttu kasutatakse seda kui standardset kanali mudelit. Joonis 2. AWGN kanal. Edastatud signaalile s(t) lisandub lihtne valge Gaussi müra n(t) ja vastuvõetud signaal r(t) on sel juhul r(t) = s(t) + n(t) Valge Gaussi müra tüüpilised karakteristikud on statistiliselt sõltumatud mõlemast müra näitest: N a) konstantse võimsusega spektraaltihedus S N (f)= 2 O b) autokorrellatsioonifunktsioon RN(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni. ( ) = N ( ) R N 2 O Need kaks karakteristikut on näidatud ka illustreerival joonisel 3. Joonis 3
1) Spektri laius 2) Signaali tase, nivoo 3) Ning signaali dünaamika ala Signaali spekter kujutab signaali elektrilise pinge harmooniliste komponentide amplituude erinevatel sagedustel. Helisignaalid on väga laia spektriga, kuid normaalseks heli taastamiseks piisab suurema amplituudiliste komponentide edastamist. Põhjus on selles, et 1) kõrvalsagedusala on piiratud (16 Hz 20 kHz) ning ka dünaamika ala on piiratud. Teiseks põhjuseks helisignaali võimsuse spektraaltihedus on teatavast piirist väga hõre ja kõrv ei märka vähese tihedusga spektriosa puudumist. 3) väga väikese amplituudiga signaali komponendid jäävad allapoole süsteemi omamüra ja pole mõtet edastada. 4) Raadioleviks eraldatud laineastmikud on piiratud sagedusalaga ja ei võimalda signaali täieliku spektri ülekannet. Signaali nivoo ehk tase - väljendatakse voltides, vattides või detsibellides. Detsibellid on
.., tn t1; Kehtivad järgmised võrdused: 1) Kx(0) = DX(t), so statsionaarse juhusliku protsessi dispersioon on konstante ja võrdub kovariatsioonifunktsiooni väärtusega punktis = 0. 2) kx(-) = kx(), so statsionaare juhusliku protsessi kovariatsioonifunktsioon on paarisfunktsioon. 3) kx() kx(0). Praktikas kasutatakse sageli kovariatsioonifunktsiooni asemel korrelatsioonifunktsiooni: rx() = kx()/Dx 12. Ergoodilised protsessid. Spektraaltihedus. Juhuslike protsesside klassifitseerimine. Ergoodilisus : Statsionaarne juhuslik protsess on ergoodiline, kui tema karakteristikud, mis on saadud realisatsiooni keskmistamisega, ühtivad samade karakteristikutega, mis on saadud ühe realisatsiooni keskmistamisega aja järgi. Nt, keskväärtus: 1) realisatsioonide kogumi alusel E(X) = xi(t) /n, 2) ühe realisatsiooni alusel E(X) = lim(T) 1/T oTR()d = 0. Ergoodilisuseks on tarvilik ja piisav, et lim(T)1/T oTR()d = 0.
2.1 Modelleerimise struktuurskeem SIMULINKis Kogu ülesande lahendamisel kasutasin ühte ja sama struktuurskeemi: Joonis 2. Struktuurskeem SIMULINKis 2.2 Edastuskanal -> AWGN AWGN (Additive White Gaussian Noise) aditiivse valge Gaussi müraga kanal on laialdaselt kasutatav kanali mudel: Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem Kanalis liitub edastavale infosignaalile gaussi normaaljaotusega valge müra, kusjuures müra spektraaltihedus on kõikidel sagedustel konstantne. Väljundis saadakse liitunud signaal. AKF Rv(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni. AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat
tingimustes käituvad erinevalt, nimetatakse vastavalt juhuslikeks ehk stohhastilisteks suurusteks ja protsessideks. Müraks nimetatakse väliskeskkonna juhuslikku mõju, mis avaldab mõju süsteemi väljundile, muutes selle juhuslikuks, kuid mida ei ole võimalik või ei vaadelda kui süsteemi sisendeid. Mürad on kõikides süsteemides. Müra toime avaldub süsteemi väljundis, kuid seejuures müra ei ole süsteemi sisend. Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne kõigi sageduste korral nullist lõpmatuseni ja mille autokorrelatsiooni funktsioon on null kui 0 . Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab. Info edastatakse signaalide vahendusel materiaalse kandja kaudu. Igasugune info võib olla õige või väär. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks infoks nimetatakse infot tuleviku kohta – sündmuste, suuruste, protsesside
Viimased tuleb siis kordistusjärgselt maha suruda. Kordisteid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: ·Kordistustegur; ·Sisendsignaali diapasoon ja selle muutuse piirid; ·Sisend-ja väljundsignaalide amplituudid ; ·Väljundsignaali amplituudi sõltuvus sisendsignaali amplituudist ja selle sageduse, amplituudi kõrvelehäälestusest arvestuslikust; ·Parasiitsete signaalikomponentide mahasurumine; ·Väljundfaasimürade spektraaltihedus; ·Kordisti astmete arv; ·Mõõdud, kaal, tarvitatav võimsus. Koostöös mikroskeemidega on kordisti oluliseks näitajaks kordistis kasutatav filtri tüüp, selle hüve, mõõtmed ja tehnoloogilisus. 5.1.1. Mittelineaarsed filter sageduskordistid- Siin leiab rakendust võimendi või näiteks dioodi mittelineaarsus, tänu millele saadakse sageduskordisti (joonis 5.1.1.a) väljundis polüharmooniline signaal
annaabi.ee 
