Lambert-Beeri seadus: A=log10(I0/I) = *c*L = -log T = - log(I/I0) A-neelduvus, I0 -esialgne valguse intensiivsus antud lainepikkusel, I-proovi läbinud valguse intensiivsus, L-optiline teepikkus, c neelava aine kontsentratsioon, - neelduvustegur, T on läbipaistvus. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Monokromaator on spektraalriist, mis võimaldab kiirgusallika spektrist eraldada kitsaid piirkondi. Koosneb sisendpilust, kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks, dispergeerivast elemendist (võre või prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkiste järgi, kollimaatorist, mis koondab
Vikerkaar-Vikerkaar tekib valguse murdumisest ja peegeldumisest vihmapiiskades. Vikerkaares on kõige kõrgemal punane värvus ja kõige madalamal violetne (lilla) värvus. Teist järku vikerkaares on värvused vastupidised, st. kõige kõrgemal on lilla värvus ja kõige madalamal punane värvus. Spekter-Spektriks nimetatakse diagrammi, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalriist-Spektraalriist on seade spektri saamiseks, vaatlemiseks ja mõõtmiseks. Spektraalriistas kasutatakse valguse komponentideks lahutamiseks kas prismat või difraktsioonivõret. Spektrijoon on spektraalriista sisendpilu kujutis. Kiirgusspekter ja neeldumisspekter-Kiirgusspekter kirjeldab kiirgunud valguse koostist, neeldumisspekter neeldunud valguse koostist. Pidevspekter ja joonspekter-Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, joonspektris ainult osa. Valguse kiirgumine
koostist ja teha küllalt olulisi järeldusi kiirgusallika füüsikalise oleku kohta. Kui kiirgav gaas ei koosne mitte üksikutest aatomitest, vaid molekulidest, siis tekib nn. ribaspekter. Kui valgus läbib gaase, siis toimub samade lainepikkuste neeldumine, mida gaasi aatomid kiirgaksid (Kirchoffi seadus) ja tekib neeldumisspekter. Ka neeldumisspektrite põhjal võib teha spektraalanalüüsi. Kvalitatiivse spektraalanalüüsi tegemiseks tuleb spektraalriist (monokromaator -2) enne kaliibrida, s.t. seada vastavusse monokromaatori trumli näit ja lainepikkus. Kaliibrimine peab toimuma tuntud spektriga kiirgusallika järgi, kusjuures ta peaks omama tugevaid kiirgusjooni kogu nähtava spektri ulatuses. Kõige paremini vastab nendele nõuetele elavhõbe, mida kasutame kaliibrimiseks ka käesolevas töös. Elavhõbeda spektri tugevamad jooned on kergesti äratuntavad: kollane kaksikjoon (dublett) ja 577,0 nm, roheline 546,1 nm ja sinine 435,8 nm
annaabi.ee 
