ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest. Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Sparta- lakoonika maakond,spartlased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat,neile allus sõjavägi, täitsid peestri kohuseid.muudes valdkondades juhtisid riiki 30 liikmeline vanemate nõukogu.otsuste langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek.spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem, neil olid moodustasid spartiaadid riigi elanikkkonnast tühise vähemuse.riigi huvid olid kindlalt
Seal kasvatati noori julgeteks ja sõjakateks. Kuna poisse kasvatati pigem füüsiliselt, jäi vaimuharidus tahaplaanile. 20. aastaselt sai Sparta poisist täisvääruslik sõjamees, kellel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. 30. aastaselt sai temast aga täisväärtuslik kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli
Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid linnriike. See liit oli rajatud vabatahtliku ühendusena Pärsia-vastaseks võitluseks, kuid peagi kehtestas Ateena selles oma ülemvõimu
40. Sest trieere, inimesi, rahalisi tulusid, igasuguste vahendite küllust ja üldse kõike, mille järgi võib otsustada riigi võimsuse üle -- seda on kõigil nüüd palju rikkalikumalt ja suuremal-hulgal kui tolleaegseil inimestel. Kuid kõik see muutub tarbetuks, kasutuks ja mõjutuks nende müüdavate inimeste süü tõttu. 47. Lapsikut juttu räägivad need, kes tahavad lohutada meie riiki, kinnitades, nagu poleks Philippos veel nii tugev, kui olid kunagi spartlased, ajal, mil need võimutsesid merel ja kogu Hellases, mil Pärsia kuningas oli nende liitlaseks ja ükski ei suutnud neile vastu seista. Ometi polevat meie riik paindunud nende ees ega hävinud. Kuid mina isiklikult arvan, et kui kõigil aladel, võib öelda, on tehtud suuri edusamme ja praegune olukord sugugi ei sarnane endisega, pole siiski ükski ala niivõrd edasi liikunud ja arenenud kui sõjandus. 48
annaabi.ee 
