Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused.
Kesklassi
kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja
kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega
Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad
olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk
ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli
kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid
vastu otsuseid hääletamise teel, Spartas käis koos ka rahvakoosolek. Spartas oli
sõjakunsti kõrgeim tase. Sparta oli sõjakas riik. Sõjavägi oli ühiskonna alus. Spartas
oli peamine arendada sõjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sõjakateks.
Poisslapsed võeti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal õpetati neile relvi
kasutama, maadlema ja ujuma, et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistunud.
Haridus oli Spartas tahaplaanile jäetud.