loobunud ja Hollandisse maapakku läinud. 11. augustil 1919, kui revolutsioon lõppes ja Weimari põhiseadus vastu võeti, oli Saksamaal keisrivõim lõplikult murtud. Asemele tuli Weimari vabariik keisririigi-aegse viimase kantsleri Friedrich Eberti juhtimisel. Revolutsiooni ajal aga tegutses ka Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi juhitud kommunistlik liikumine Spartakusbund. 4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus, mis aga suruti maha ning Liebknecht ja Luxemburg hukati. Samuti kuulutati Münchenis sama aasta 6. aprillil välja Baieri Nõukogude Vabariik. Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid võõrandati ja anti kodututele, tehased läksid tööliste kontrolli alla. Plaanitud olid ka raha- ja haridusreformid, mida aga ei jõutud teha. 30. aprillil hukati Lenini soovitusel 8
· Tohutu segaduste periood enamuses riikidest (eriti Saksamaal, Ungaris ja Itaalias). Revolutsiooniline kriis. Ida-küsimus. Määratlemata piirid. Weimari vabariik · Vabariik kuulutati välja Weimaris. Ametlikult Deutsches Reich. · Juhtivaks jõuks olid sotsiaaldemokraadid · Esimene presidendiks Friedrich Ebert. · Pidi algul võitlema äärmusvasak-, seejärel peamiselt äärmusparempoolsetega. · 15.-12. jaanuaril 1919 nn. Spartakusbundi (Saksa kompartei) ülestõus Berliinis. Püüdsid revolutsiooni arendada vene revolutsiooni sarnaseks võimuhaaramise ja töölisklassi diktatuuri kehtestamise läbi. · Levis arusaam, et Saksamaa ei saanud lüüa sõjaliselt, vaid poliitiliselt. Ühtlasi, et Saksamaa kisti vastu oma tahtmist Esimesse Maailmasõtta. · Weimari vabariik muutus paljude jaoks reeturluse sümboliks ja võitlus sõja tagajärgede vastu ühtlasi ka võitluseks demokraatia vastu.
tehtud. Uus vabariik Saksamaal tekib sotsiaaldemokraatide ja keskparteide (tsentrumi) juhtimisel. Rahvuslased ja konservatiivid panid nende süüks kaotuse I Maailmasõjas, öeldi, et nad olid sakslasi reetnud. Rahvuslikud konservatiivid suhtuvad kahtlevalt/eitavalt uude vabariiki. Vabariiki ei toeta: enamus riigiametnikest, õpetajatest, sõjaväelastest, ega kohtunikest. Eitavalt vabariiki suhtuvadka vasakäärmuslased = kommunistid, kultuuritegelaste kriitika. Jaanuaris 1919 kommunistliku Spartakusbundi (Spartaklaste) ülestõus Berliinis. Sots. valitsus surus mässu mahasõjaväe ja vabakorpuslaste abil (juhid Luxemburg ja Liebknecht mõrvati). 1919a likvideeriti ka teised kommunistlikud mässud ja Nõukogude Vabariik Münchenis. Saksa kommunistid ei andesta seda sotsiaaldemokraatidele. Vasakrinne (sots. + kommunistid) on Weimari Vabariigis välistatud. Baierist sai 1920'tel Saksamaa pettunud paremäärmuslaste ja rahvusradikaalide taimelava.
annaabi.ee 
