Peened pastad annavad pindadele peegelläike. Kroomoksiid on käsitsisovelduseks kõige parem abrassiivmaterjal. Määrdeainete koostis avaldab suurt mõju soveldus ja planki- mise tööjõudlusele. Käsitsi soveldamine koosneb järgmistest etappidest: 1) soveldi ja töödeldava pinna ettevalmistamine. 2) soveldi asetamine detaili pinnale ja omavaheline tööliikumine etteantud surve ja kiirusega. 3) kuju, mõõtmete ja pinna kvaliteedi kontroll. Soveldamiseks ettevalmistamise hulka kuuluvad soveldi täpsuse kontrollimine ja selle katmine abrassiivpastaga. Soveldi tööpind peab olema täpselt lihvitud ja plangitud, aga samuti hoolikalt puhastatud abrassiivjääkidest. Soveldit pestakse bensiinis või petrooleumis ja kuivatatakse riidelapiga. Kasutades kõvasid abrassiive tuleb eelnevalt suruda soveldisse abrassiivterakesi, et kõvad abrassiivterad kinnituksid paremini soveldi pehmesse materjalisse. Vastasel juhul satuvad
Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud, hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei- tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 µm. Joonisel 147 on esitatud mitmesuguse kujuga soveldeid. Soveldite liigid: a pöörlev soveldusketas; b ja c plaadid ja luisud; d lõhikuga puksid silindriliste välis- (1) ja sisepindade (2) soveldamiseks; e viilikujuline malmist või klaasist soveldi; f ja g koonussoveldid; h erisoveldid. joon. 147 Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast
vits-408» mootoril). Kui kaela ovaalsus ja koonilisus ei likalt tahmast ja kontrollitakse nende seisukorda. Väikese 234 235 kulumise korral piirdutakse ainult soveldamisega. Süga- vate põlemis jälgede ja kriibete puhul pesal ja klapi sulg- pinnal tuleb pesa eelnevalt freesida ning klapi sulgpind üle käiata. Soveldamiseks asetatakse klapipea alla nõrk vedru (joon. 132, b) ja klapi sulgpinnale kantakse sõrmega õhuke sovelduspasta kiht. Viimane valmistatakse abrasiivpulb- rist, segades seda diislikütusega või vedela õliga. Klapi pööramiseks kinnitatakse ta sääre külge käepide (vt. joon. 132, c). Püstklappide korral käsutatakse selleks käsitrelli või kruvikeerajat. Soveldamiseks tõmmatakse (vajuta- takse) klapp kergelt vastu pesa ja pööratakse teda paar
annaabi.ee 
