koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja õhukesed . Plaatklapi hermeetilisus saadakse plaadi tööpinna ja klapipesa soveldamisega või plaadile kinnitatud tihendusmaterjaliga. Klapivedrudena kasutatakse spiraal-või plaatvedrusid. Plaatklappe kasutatakse laialdaselt kiirekäigulistel pumpadel. Eriliigi moodustavad liigendplaatklapid , kus plaat liigub ümber liigendi. Õhukompressoritel kasutatakse rõngasplaatklappe, milledel on suurem läbilaskevõime. 16 Kuulklapid: Kuulklapi kuulid valmistatakse korrosioonikindlast terasest . Kuulklappide ülemine kamber valmistatkse selline , et kuul veereks
taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat. Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja õhukesed. Plaatklapi hermeetilisus saadakse plaadi tööpinna ja klapipesa soveldamisega või plaadile kinnitatud tihendusmaterjaliga. Klapivedrudena kasutatakse spiraal-või plaatvedrusid. Plaatklappe kasutatakse laialdaselt kiirekäigulistel pumpadel. Eriliigi moodustavad liigendplaatklapid, kus plaat liigub ümber liigendi. Õhukompressoritel kasutatakse rõngasplaatklappe, milledel on suurem läbilaskevõime. Kuulklapid: Kuulklapi kuulid valmistatakse korrosioonikindlast terasest. Kuulklappide ülemine kamber
koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja õhukesed . Plaatklapi hermeetilisus saadakse plaadi tööpinna ja klapipesa soveldamisega või plaadile kinnitatud tihendusmaterjaliga. Klapivedrudena kasutatakse spiraal-või plaatvedrusid. Plaatklappe kasutatakse laialdaselt kiirekäigulistel pumpadel. Eriliigi moodustavad liigendplaatklapid , kus plaat liigub ümber liigendi. Õhukompressoritel kasutatakse rõngasplaatklappe, milledel on suurem läbilaskevõime. Kuulklapid: Kuulklapi kuulid valmistatakse korrosioonikindlast terasest . Kuulklappide ülemine kamber valmistatkse selline , et kuul veereks
132, a). 1,00 ja 1,25 mm väiksema nimiläbimõõduga (nagu«Mosk- Enne soveldamist puhastatakse klapp ja selle pesa hoo- vits-408» mootoril). Kui kaela ovaalsus ja koonilisus ei likalt tahmast ja kontrollitakse nende seisukorda. Väikese 234 235 kulumise korral piirdutakse ainult soveldamisega. Süga- vate põlemis jälgede ja kriibete puhul pesal ja klapi sulg- pinnal tuleb pesa eelnevalt freesida ning klapi sulgpind üle käiata. Soveldamiseks asetatakse klapipea alla nõrk vedru (joon. 132, b) ja klapi sulgpinnale kantakse sõrmega õhuke sovelduspasta kiht. Viimane valmistatakse abrasiivpulb- rist, segades seda diislikütusega või vedela õliga. Klapi pööramiseks kinnitatakse ta sääre külge käepide (vt. joon. 132, c)