Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad. Priidu Beier tema küllaltki eripalgeline luuletoodang ulatub traagilis-groteskset laadi tundelüürikast mitmesuguste ühiskondlik-esteetiliste värssmanifestide ja paroodiate- pastissideni. Selgelt eristav tunnusjoon tema püüe n-ö viljelda teadlikult ,,halba" värssi. Sellel värsil on kokkupuutepunkte ühtaegu nii 1950. aastate sotsrealistliku luule ,,rahvalikkuse" ja formalismivastasusega kui ka punkesteetikaga. Tehtud rütmi-, riimi- ja kujundikohmakused vahelduvad aga riukalikult üpris rafineeritud võttestikuga. Teiseks Beieri luule erijooneks saabki otseselt sotsrealistliku luule kujundivara ja ka kaasaja ametliku nõukogude mütoloogia nihestatud kujul tarvituselevõtt. See kalduvus jõuab haripunkti ta Matti Moguci värssides, mis on huviväärsemaid nähtusi 1970.1980. aastate
tehtud joonistustest. Sellist süüdistust sai aga esitada paaegu kõigile eesti kunstnikele. Kunstnike Liidu liikmete tavaliseks karistuseks oli väljaheitmine, mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise. Tüüpiline stalinistlikule terrorile oli see, et kohtunikud muutusid ise varsti süüalusteks. Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad, tiitlid ja autasud ning läks jalatsivabrikusse tööliseks. Anton Sarkopf pages Moskvasse, kus sai oma noorepõlvesõbrast sotsrealistliku skulptori abilisena stanilismiperioodi üle elada. Johannes Greenbergi viisid mõnitused ja töövõimalustest ilmajätmine enesetapuni. Paljude juba surnud kunstnike looming kuulutati samuti formalistlikuks ja nende teosed eemaldati muuseumide ekspositsioonidest. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
nimeatud peiariks ehk mängumeheks. Nt ,,Hilinenud sünnipäevaõnnitlus" see on küllaltki tõsine tekst, kuid üldjuhul on tal pealiskaudne, eneseirooniliselt kujutatud armastajatüüp, nt ,,Tuba 427". See pole armastusluule klassikalises mõttes, vaid mängitakse armastusluule stereotüüpid ja võimalustega. Beieri esimestes kogudes on ka palju selliseid tekste nagu ,,Vali, mida tahad", kus tuleb arvestada nõukogude konteksti. Ta mängib ka 50ndate aastate eesti sotsrealistliku luulega, mida on kirjutanud Felix Kotta ja Erni Hiir. See stalinistlik luule tähendab ennekõike riimilist luulet, luulelaad on kogu aeg deklareeriv ja rütm raiuv. Sea pigem kirjeldatakse maailma, kui mõeldakse selle maailma üle. Beier aga pöörab kogu selle tõsiduse taas peapeale ja suhtub kogu stilistikasse ja temaatikasse Eesti nüüdiskirjandus
annaabi.ee 
