Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
õpilaste piltidele. Sellest uurimustest selgus, et kurdid õpilased ei saanud märgatavalt halvemaid
hindeid kui kuuljad lapsed. Üheksast lapsest kolm olid asetatud madalamale, neli keskele ning
kaks õpilast said väga kõrge hinde.
Tvingstedt (1993) kasutas lisaks intervjuule uurimiseks ka sotsiomeetrilist testi. Sellest
selgus, et paljud kuulmislangusega õpilased tavaklassis tunnevad end tõrjutuna.
Sotsiomeetrilisest testist selgus, et paljud 7.-11. klassi õpilastest, tavaliselt need, kes kasutavad
kuulmisaparaate, omavad vaevalt ühtegi sõpra. Noorematest õpilastest (1.-6.klass) 70% on rahul
oma suhetega eakaaslastega. Autori arvates seisneb nooremate ja vanemate õpilaste vahe selles,
et nooremad on rohkem koos ühes ruumis, vanemate klasside õpilased peavad aga rohkem käima
erinevates ainetundides väljaspool koduklassi ning neil on ka rohkem erinevaid õpetajaid.