Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid. (Ehk nii a kui c võivad olla õiged) Mobiilsustabel: Millist mobiilsuse tüüpi kujutab tabel? Põlvkondade vahelist. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne mobiilsus? Jah. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? Ülenev. Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? Pigem positiivne. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab lause: ,,Ebavõrdsuse tase riigis on riigi majandusliku arenguga seotud mittelineaarselt." Makrosotsioloogilist. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? Weber, Marx, Durkheim. Miks on kuritegevust mänguteooriaga väga raske likvideerida? Sest väga madala kuritegevuse taseme juures on kuritegevus kasulik. Milline järgmistest väidetest võiks olla globaliseerumise teaduslik seletus? Maailmas toimub globaliseerumine,
Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest:
lapsepsühholoogia püüdis luua kontsepsiooni isiksuse arengust kasvatusprotsessis. Kuid milline peaks olema didaktiline teooria, mis adekvaatselt peegeldaks õpilase arengu suunamise eri aspekte. (R. Liimets- Sorokin 1998) See küsimus viiski selleni, et didaktika tunnistati integratiivseks teaduseks, kuna nähti didaktika põhiallikatena teiste teadmiste integratsiooni. (H. Liimets 1982) Üheks esmaseks katseks kajastada sotsioloogilist ning sotsiaal- psühholoogilist teadmist fundamentaaldidaktilises mõistes võib pidada 1976. aastast pärinevat uurimust "Süsteemne käsitlus õpilase koolijõudluse analüüsimise". 1982. aastal väitis H. Liimets aga juba, et didaktika peaks olema käsitatav integraalse teadusena, mis ühendaks teoreetiliselt kõik didaktilise tegelikkuse seletamiseks vajalikud üldisemad filosoofilised ja sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised
tahe4.on yldkohustuslike normide kogum.5.õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.6.õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline-õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik,mis on väljendatud õigusatkides. Sotsioloogne-on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord,mitte aga seaduse tekstid. Loomuõ- on rajatud õiguse,eetika,õigluse tiheda seose tunnustamisele. 14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? 15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid. Iga inimene peab olema teadlik mingil määral arvuti- ja informatsioonieetikast ja kõik mis on sellega seotud. 2 Arvuti ja ühiskond Ühiskonna ja arvuti suhete puhul võib eristada sotsioloogilist ja eetilist lähenemist. Sotsioloogid uurivad arvuti otsest mõju ühiskonnale, küsides näiteks, kas ja kuidas on arvuti meie ühiskonda juba muutnud ning millised arengud ootavad ees tulevikus. Siia alla kuuluvad ka inimese sõltuvused arvutite suhtes. Kasutades iga päev arvutikeelt, inimesed unustavad õige eesti keele grammatikat. Kuna nad suhtlevad teistega klaviatuuri abil, siis kohtades võõra inimest nad ei oska temaga suhelda ja kasutada õiget kehaasendit ja valida õige sõnu.
(loengumaterjalid). Antud teooria kinnitab väärkohtlemist õpitud käitumisena, see tõestab, et probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed, kuna väärkohtlemine on üks suurimaid põhjuseid, miks käituvad lapsed vääriti. Teise teooriana võib esile tuua keskkonnateooria, mis rõhutab sotsiaalsete tingimuste ja väärtuste domineerivat rolli väärkohtlemise põhjustamisel või soosimisel (Daro, 1995). Keskkondlike tegurite seletus ühendab endas nii sotsioloogilist, keskkonnastressi kui ka kultuurilist lähenemist, mis oma sisult osaliselt kattuvad. Sotsioloogiline teooria näeb probleemi lapse ja vanema, samuti perekonna ja sotsiaalse konteksti vahelises interaktsioonis (Freeman, 1979). Elu stressirohketes oludes, nagu vaesuses, tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, ebanormaalsetes elamistingimustes ja vägivaldses keskkonnas soosib vanemate jõhkrat ja ebaadekvaatset käitumist oma laste suhtes
tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks. RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes
Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga. 10.Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. 11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I)
Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka
· tagatud kodanikuõigused(põhiõigused) · ühiskonnaküsimuste lahendamine üldiselt,mitte üksikjuhtumitena · seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule · riigi haldus-jakohtuvõimu põhinemine seadustel · kodanike vabaduste ja omandi kaitse riig omavoli eest · riiklik hüvitis omanikule omandi võõrandamisel · õigus teabele ja selle levitamisele (9) Riik 1 Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust. Riigi 3 lähenemisviisi: 1)Sotsioloogiline käsitlus riik on ühiskonnarühmade kogum,mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunendus organisatioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. 2)Õiguslik käsitlus riik on kindla maa-ala, rahvaga suveräänne ehk sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon.
Alguses vaevumärgatavalt ja tõsimeelsuse maski all, aga varsti otsesemalt hakkas sealjuures avalduma iroonia või pila abstraktse ekspressionismi aadressil. Euroopa neodadat nimetatakse ka ,,uueks realismiks" ja see on dadaismi vaimne järeltulija. Neodada kunstnike loomingus innustunud kriitik P. Reatany avaldas 1960- ndal aastal ,,uue realismi" manifesti ja organiseeris näitusi. Restany kinnitas, et ,,uus realism registreerib sotsioloogilist reaalsust ilma mingi opositsioonilise taotluseta". Sellel ,,realismil"pole muidugi mingit seost traditsioonilise loodust jäljendava maalikunstiga, vaid selle sõnaga viidatakse reaalsete materjalide, olemasolevate reaalsete objektide jne. kasutamisele kunsti tegemiseks. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegunud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega, suurlinliku tsivilisatsiooniga ,,...tänapäevane loodus on mehaaniline,
on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse 2 ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Eriti
teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905):
mõjutavaid makroprotsesse. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o
tähistust jt. Näiteks: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes jt, 2005: 45). Kui viidatakse mitmele sama autori samal aastal ilmunud tööle, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks: Covington, 2000a; Covington, 2000b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus. Kui refereering on pikem kui üks lause, siis pannakse ka lauselõpu punkt, sulgudes viide ja punkt. Näiteks: Tema tööd ei paku ühtset sotsioloogilist analüüsimudelit. Pigem sisaldab tema looming operatiivset metakeelt, mis võimaldab eritleda paljusid inimtegevuse tahke. (Tamm, 2002: 910). Bourdieu edu võib üritada põhjendada sellega, et kuigi teda klassifitseeriti kas siis sotsioloogiks või antropoloogiks, oli temas siiski ka veel olemas filosoof. Need pooled balansseerisid teineteist filosoof küsitles sotsioloogi meetodeid, samas kui sotsioloog hoidis filosoofi n-ö maa peal
Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Nt abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 5. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? - Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. - rõhk inimkäitumise kontekstil. -tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7
elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused,organisatsioonid, ideed jne. 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid Tagatud kodanikuõigused (inimõigused) Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus- ja kohtuvõimu põhinemine seadustel Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele 75. Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust. Sotsioloogiline määratlus: Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik määratlus: Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon.
tassi kohvi joomine: Rituaal Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult majanduslik tegevus või poliitilised süsteemid, vaid seosed majanduse ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
Marksismi kõrvale tekkis ulatuslik edukas vastuliikumine huvijurisprudents: õigus kui huvide konflikti resultaat. Õiguse ülesanne on sel juhul erinevate huvide kooskõlastamine. Huvijurisprudentsi esindaja on J. Bentham (kaasaegset õigusteadust kõige rohkem mõjutanud): seadus on siis õiglane, kui see kaitseb enamuse huve. Õigusnormis on vaja näha võimu- ja majanduslike huvide väljendust või kompromissi. Bentham on kõige rohkem mõjutanud sotsioloogilist õiguspositivismi ilmnes selge vastuolu selle vahel, mida öeldakse õiguslikus tekstis ja mis toimub tegelikkuses ameerika õigusrealismi mitmete õigussotsioloogilisse kontseptsiooni kuuluvate postulaatide arendus skandinaavia ,,psühholoogiline" õiguslikku realismi Uppsala koolkond (Hägerström) lähtuvad väärtusotsustustest, tuginevad kindlatele faktidele. 20. sajandi kahekümnendate aastate uus positiivne õigusõpetus Kelseni puhas
Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
Suhteliselt kõrge IQga seostuvad võltsimine, altkäemaks, kelmus ja madala IQ-ga kehavigastuste tekitamine, vägistamine, tapmine jms, millede puhul seos kindlasti kahepoolne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajalooliselt tunnistati esmalt kindlat seost madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930ndatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat. Praegu on taastumas objektiivsem suhtumine, et seos on olemas. Kuritegeliku käitumise puhul on eelistatud sotsioloogilist lähenemist, mille järgi igaüks võib õppida ja saavutada kõike nii heas kui halvas mõttes. Kui seostada intelligentsus kuritegeliku käitumisega, on järeldus külaltki fatalistlik. 16. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia on isiksuse psüühilise struktuuri oluline kõrvalekalle, mille juures on kõige enam häiritud tunde- ja tahteelu harmoonia ning mis põhjustab pidevaid reageerimisiseärasusi ja käitumishäireid
Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? rohkem kuritegusid? a) Pigem negatiivne a) Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite b) Korrelatsioon puudub hankimiseks kui kuritegevus c) Pigem positiivne b) Vaeste keskmine intelligentsus on madalam 23. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab kui jõukalt elavate inimeste oma lause "Ebavõrdsuse tase riigis ja riigi c) Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on majanduslik areng on seotud mittelineaarselt"? rohkem kuritegelikke eeskujusid a) Mikrosotsioloogilist d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24
Nt seadus, keel, norm.(eksisteerib sõltumatult indiviidi teadvusest ja tahtest) 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID JA FAKTID MÕJUTAVAD INIMESTE MÕTLEMIS- JA KÄITUMISVIISE. NT: PEREKOND ÕPETAB SOTSIAALSEID NORME NING RÄÄGIB, MIS POLE LUBATUD (EHK HÄLBED), KOOLIS SAAB TEISTEGA SOTSIALISEERUDA, RELIGIOONIST TULENEB KULTUUR JNE. . 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Iseloomustavad järgmised peamised tunnused: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni. 7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
protsessiõiguse aspektidele, samuti ka seadusandliku, kohtu- ja teiste formeerimise viisidele, õiguskorra toimimisele, muutmisele ja katkestamisele. Fakt, et inimesed pooldavad antud ajas ja ruumis teatud kindlaid ideesid ja väärtushinnanguid, kaasaarvatud arusaame õigusest, on fakt, mille seost õigusega tuleb uurida.." Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat, kriminaalõiguse sotsioloogiat, sotsioloogilist õigusteadust ja õiguse antropoloogiat. õiguse sotsioloogia on tihedalt seotud õiguspärase käitumise uurimisega Õiguse ajalugu- õiguse ajaloost peaks alati rääkima koos võrdlemisega õiguses. Õiguse ajaloo võiks jaotada kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks vastavalt siis kirjaliku õiguse olemasolule või selle puudumisele. Selleks, et õiguse ajalugu saaks võimalikult täielikult täita tema
Varajasemad jäävad väga üldiseks. Saab rakendada ühe konkreetse ühiskonna uurimiseks. Malinowski kritiseeris paljusid teooriaid, kuna neile ei olnud võimalik leida kinnitusi. Malinowski ütleb, et mitte ükski kultuuri nähtus ei säili kui sellel ei ole funktsiooni. Nähtus ise võib pärineda minevikust, kuid mingil põhjusel on ta vajalik ka tänapäeval. Strukturaal-funktsionalism (täpsustades) Suur teoreetik Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955). Esindab pigem sotsioloogilist tähendust. Sotsiaalse grupi vajadused on esmased ühiskonnas. Ühiskond püüdleb selle poole, et 8 ennast säilitada. Kogu ühiskondlikud institutsioonid töötavad selle nimel, et säilitada ühiskondlikku kollektiivi. Durkheimi lähenemise pooldaja. Inimesed on sekundaarsed grupi suhtes (indiviidid). Üldiselt pigem on funktsionalimi lähenemise viis, et uuritav teha kaasaegseks uurija enda kaasajas uuritakse
Praegu on taastunud objektiivsem suhtumine, et seos on ikkagi olemas, st standardiseeritud protseduuride korral saavad kurjategijad intelligentsuse mõõtmisel madalamaid tulemusi kui seaduskuulekad inimesed. Samas tuleb tunnistada teema delikaatsust, mis võib kergesti omandada rassilise või muu diskrimineeriva alatooni, eriti just seetõttu, et intelligentsusel on oluline pärilik komponent. Kuritegeliku käitumise puhul on seetõttu eelistatud sotsioloogilist lähenemist, mille järgi igaüks võib õppida ja saavutada kõike nii heas kui halvas mõttes. Kui seostada intelligentsus kuritegeliku käitumisega, on järeldus külaltki fatalistlik. Eestis oli pikka aega üleval küsimus intelligentsuse normidest, millega võrrelda konkreetsete inimeste testide tulemusi. Korrektsed üleriigilised normid laste intelligentsuse kohta pärinesid Juhan Torgilt, kes avaldas sellekohase uuringu tulemused juba 1940. aastal
Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu 3 küsimusele: kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas, kus asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi.
· Subkultuuriteooria o ,,subculture: the meaning of style" riietumisestiil, elustiil, muusikastiil. Stiil avaldub kahe funktsiooni kaudu: 1) Identiteet 2) erinevus · Subkultuuri on alati vastandunud mingisugusele peavooli kutluuri loomulikkusele. · Subkultuur töötab erinevuse printsiibil · Keelatud identiteet o Mainstreami väline, imaginaarne, lahendus elu vastuoludele · Homoloogia o strukturaalne resonants sotsioloogilist tervikut moodustavate erinevate elementidega teatud elemendid on vastavad teistele elementidele · Kuidas riietus vastab riietusele. Taandame teatud elemendid omavahel. · Teatud esindusvormid on sobivamad erinevatele inimestele, teatud sotsiaalgrupile, nt tänapäeva töömees ei kuula klassikalist muusikat. · Wills: Subkultuurid on korraldatud ja subkultuur on eluviis. Populaarkultuuri teooriad loeng 11 Hebidge
// Õiguse tunnused: 1) Käitumisreeglite kogum ehk terviklik süsteem. 2) Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid.
// Õiguse tunnused: 1) Käitumisreeglite kogum ehk terviklik süsteem. 2) Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid
riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele 7 Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine 1.5.Sotsioloogia ja teadus · Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste hulka nagu ka psühholoogia, majandus ja poliitika · Sotsioloogia kui teaduse määratlemisega on seotud mitmeid probleeme, millega nt keemikud, füüsikud jt kokku ei puutu Sotsioloogia ja teadus · Sotsioloogilist teooriat iseloomustavad: läbiproovitus, põhjalikkus ja praktilisus, aga samuti peaksid nad nii palju kui võimalik tõele vastama · PROBLEEM: sageli ei oska sotsioloogid öelda, kusmaalt jookseb piir õige ja vale vahel isiklikud huvid, kahtlused jms · Ühiselt kokkulepitud tingimused uurimuste läbiviimiseks · Ükski teooria ei saa olla 100% tõene. Kui mõni teooria suudab näidata oma püsivust ja praktilisust, siis tunnistatakse sobivaks teatud ajaks
Alguses vaevumärgatavalt ja tõsimeelsuse maski all, aga varsti otsesemalt hakkas sealjuures avalduma iroonia või pila abstraktse ekspressionismi aadressil. Euroopa neodadat nimetatakse ka ,,uueks realismiks" ja see on dadaismi vaimne järeltulija. Neodada kunstnike loomingus innustunud kriitik P. Reatany avaldas 1960- ndal aastal ,,uue realismi" manifesti ja organiseeris näitusi. Restany kinnitas, et ,,uus realism registreerib sotsioloogilist reaalsust ilma mingi opositsioonilise taotluseta". Sellel ,,realismil"pole muidugi mingit seost traditsioonilise loodust jäljendava maalikunstiga, vaid selle sõnaga viidatakse reaalsete materjalide, olemasolevate reaalsete objektide jne. kasutamisele kunsti tegemiseks. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegunud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega, suurlinliku tsivilisatsiooniga ,,..
Alguses vaevumärgatavalt ja tõsimeelsuse maski all, aga varsti otsesemalt hakkas sealjuures avalduma iroonia või pila abstraktse ekspressionismi aadressil. Euroopa neodadat nimetatakse ka ,,uueks realismiks" ja see on dadaismi vaimne järeltulija. Neodada kunstnike loomingus innustunud kriitik P. Reatany avaldas 1960-ndal aastal ,,uue realismi" manifesti ja organiseeris näitusi. Restany kinnitas, et ,,uus realism registreerib sotsioloogilist reaalsust ilma mingi opositsioonilise taotluseta". Sellel ,,realismil"pole muidugi mingit seost traditsioonilise loodust jäljendava maalikunstiga, vaid selle sõnaga viidatakse reaalsete materjalide, olemasolevate reaalsete objektide jne. kasutamisele kunsti tegemiseks. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegunud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega, suurlinliku tsivilisatsiooniga ,,..
allikad luurekogukonnas eksponeerivad veidrat religioosse kalduvusega mõttesuunda. Need allikad väidavad, et nad on võimelised hankima tõest infot UFO-fenomeni kohta kõrgematelt 89 tasanditelt ning osad uurijad peavad neid usaldusväärseteks. Nad on seletamatult lummatud asjade religioosse küljega. Osadele "vastikutele tulnukarassidele" tähendab religioon paremat viisi inimmassiga manipuleerimiseks, samuti ka psühholoogilist ja sotsioloogilist kontrolli, mida see neile võimaldab ja see asi toimib hästi. Röövimisjuhtumite uurijad tunnevad, et nad on kindlamatele vastustele lähemale saamas. Tõendusmaterjal, mis kunagi rõhutas kattuvate detailide tähtsust, vale avastamist ja tunnista- jatele omast psühholoogiat, annab teadusele eksimatu mõõdupuu. Lõplikud vastused nõuavad väliseid tõendeid, et tekiks äratuntav seos toimiku ja reaalsuse vahel.
on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. · Jne. Geertzi lugedes saite mõningaid vastused. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlike suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 3 ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Eriti
a) Õigus on käitumisreeglite (normide kogum). b) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanksiooneeritud normide kogum. c) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. d) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. e) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga. f) Õigus peab vastama rühiskonna õiglustundele 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja
tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. Võim ja valitsemine on niisiis inimlikud põhifenomenid, mida tänaseni püütakse seletada ka religioosselt. Läbi aegade on võimu kohta antud väga erinevaid seletusi, kuid varem või hiljem põrkutakse filosoofilist või sotsioloogilist kirjandust lugedes Max Weberi definitsioonile: ,,Võim tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks
Kuna õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis konkreetses inimühiskonnas, siis kasutab ta selleks empiirilisi meetodeid. Just nende kasutamine eristab õiguse sotsioloogiat järsult õiguse filosoofiast või ajaloost. Seoses õ sotsioloogia selliste võimalustega õigust tundma õppida on tal otsene väljund – urimistöö tulemuste kaudu õigusloomingule ja õiguse rakendamisele. Kui seadusandja ei uuri piisavalt sotsioloogilist tausta, on oht, et ta annab vale seaduse – keelava asemel lubav jne. Õ sotsioloogia pakub siin abi uurides süstemaatiliselt õiguse jaoks olulisi elulisi asjaolusid. Õigussotsioloogial on oluline tähendus õiguse erinevatele valdkondadele. Seos õiguspraktikaga ilmneb ühiskondlike tingimuste ja õigusnormide vastastikuses mõjus (kohtunik ei pea mitte üksi õigusest terviklikku ülevaadet omama, vaid mõistma ka reguleeritavate ühiskondlike suhete tegelikku tähendust)
Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-30 Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning
normide kogum/ või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi 6)õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele. 16. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 17
ajudeni viia oma arvamusi ja veendumusi, ning selle protsessi käigus toimub selline nähtus nagu psühholoogiline nakatamine ja nakatumine. Sotsioloogia kui kollektiivne psühholoogia ajude vaheline psühholoogia. Ühe inimese teadvus on võimeline teise inimese teadvusesse üle kandma veendumusi, uskumusi ja teadmisi. Inimeste teadvus ei ole võimeline edasi andma tundeid. Sotsioloogia ainena näeb Tarde ainult korduvaid nähtusi. On võimalik eristada 3 sotsioloogilist protsessi: 1. Kordamine see on ühisel tasandil väljenduv imiteerimine. Juba ajalooline käsitlus annab tunnistust selle kohta, et kõik nähtused kaasa arvatud riigivormid korduvad. Tarde toetub Aristotelese riigivormide käsitlusele oluline on leida vastus mis?, kes? Ja kelle? Huvides valitseb: See on lõpmatu ringkäik, mis saab alguse monaarhiast, mis transformeerub türanniaks, mis omakorda aristokraatiaks. Tarde
vastutab selle sisu eest. Isegi kui tõlkija otsustab täht-tähelt järgida lähteteksti, on see tema vabatahtlik otsus, mille eest ta vastutab täpselt samal viisil nagu ükskeelne kõneleja vastutab oma sõnade eest. Otsus tõlgendamisest hoiduda on üks väga selge tõlgendus koos oma tagajärgedega, umbes nagu otsus jätta valima minemata on üks väga selge valik koos oma tagajärgedega. Terminoloogia Sõnastikud esitavad ainult psühholoogilist ja/või sotsioloogilist infot, st infot kas sõnastiku koostaja või tema uuritud suhtlejate, mitte keele kohta. Kuna sõnastikust ei saa absoluutset tõde sõnade tähenduste või sobivuse kohta, vastutab kasutaja sõnastiku kasutamise tagajärgede eest ise, st ka otsus uskuda sõnastikus kirjasolevat on tema vabatahtlik otsus, mille eest ei saa vastutust sõnastiku koostajale delegeerida. 246 Keelekorraldus Keelevaidlused, sh toimetamine ja hindamine
annaabi.ee 
