Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu
1. Sotsioloogia test 1. Sotsioloogia loojaks peetakse Auguste Comte 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad ühiskonda tervikuna 3. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on, et uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimustööd 4. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte Emile Durkheim 5. Sotsioloogilise postmodernse arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu subjektile, kes on uurimise oluline osa 6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10
MODERNISMI TUNNUSED 1) assotsiatiivsus; 2) fragmentaarsus; 3) psühhologism Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise
E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid
............................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..........................................5 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus? Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda
rahvusluse klassifitseerimiseks peame me võtma arvesse mitmeid liikumisi ning ideoloogiaid, mis aitavad meil mõista seda mitmekesist nähtust Rahvuslus on ideoloogiline liikumine saavutamaks ja säilitamaks autonoomiat, ühtsust ning elanikkonna identifitseerimist. Rahvusluse eesmärgiks on ühtsuse ja identiteedi taotlemine ja säilitamine. Oluline on sotsioloogilise reaalsuse väärtustamine Rahvuslus on varem eksisteerinud traditsioonide ja pärandite tulemus, mis seob eri põlvkondi Rahvusi ei looda mitte tühjast kohast, vaid eelnevalt peavad olemas olema inimeste omavahelised sidemed ja kultuuriline kuuluvus. Nii Gellneri kui ka Smithi lähenemisviisid on hea näide vastandlikest teoreetilistest paradigmadest rahvusluse uurimisel
mõtleva olevuse." Rousseau teosed hariduse teemal Oma tähtsaimaks teoseks pidas Rousseau romaani "Émile ehk Haridusest", mis kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks. Kokkuvõte Rousseau teoste mõju oli tugev, tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni, haridusfilosoofiat ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau http://raulpage.org/koolitus/vabadusped.html http://www.azurlingua-culture.co.uk/general/jean-jacques-rousseau-and-the-enligh
teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, eelkõige tõlgendaval viisil. Kokkuvõtteks Empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab kaht laadi küsimuste käsitlemist. · Esiteks peaks metodoloogilise "kirjaoskuse" juurde kuuluma suutlikkus panna adekvaatselt paika sotsiaalelu tegelikkuse ning teostatava sotsioloogilise uurimistöö - selle spetsiifika, uurimisvõimaluste, saadavate tulemuste jmt. - vahekord. · Teiseks, metodoloogia tundmine tähendab oskust uurimus selle ette püstitatud ülesannetest lähtuvalt "üles ehitada": valida otstarbekalt uurimismeetodid ja - menetlused. Kokkuvõtteks Üldistatult võib öelda, et empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab uurimuse teoreetiliste lähtekohtade, probleemide ja hüpoteeside jmt
Milline väide on materjalistlik? Ühiskonnas domineeriv religioon sõltub ühiskonna majandusest. Millisel juhul ei öelda, et haridussüsteemi muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust muuta? Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad peale kooli lõpetamist paremini hakkama, kui nad on käinud heas koolis. Milline väide ei sobi kokku vangladilemma mudeliga? Aus koostöö on pikas perspektiivis alati kasulikum kui teiste petmine. Millise sotsioloogilise paradigma alla sobib ratsionaalse valiku teooria kõige paremini? Interaktsionism. Millist kapitaliliiki uurib võrgustikuanalüüs? Sotsiaalset kapitali.
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 :
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust..................................................3 2.Tänapäevane õiguse mõiste......................................................................................................5 3.Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused..................................7 3.1.Juriidiline käsitlus.............................................................................................................7 3.2.Sotsioloogiline käsitlus.....................................................................................................7 3.3.Loomuõiguslik käsitlus.....................................................................................................7 4
näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud; 2) sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta.
G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias · Psühhoanalüüs · Biheiviorism · Kognitivism Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia Sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia esindajaid huvitab eelkõige, kuidas sotsiaalne positsioon mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav
etteplaneeritud mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest kõik inimesed alati aru ei saa. Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja kaudsel kujul (kuulujuttude levitamine, kaaslaste vastu üöles ässitamine). Mis kutsub agressiivsuse esile? Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Tänapäeval eristatakse psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga teooriais ning bioloogilise suunitlusega teooriaid. Instinktiteooria Käitumispsühholoogias lähtutakse selles, et inimestel ja ka loomadel on kaasasündinud võitlusinstinkt. Konflikti tekkedes on nimetatud instinkt enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. On jõutud järeldusele, et nimetatud võitlusihk tahaks aeg-ajalt maha laadimist. Agresiivsuse kaas mõjud Pea aegu kõik hüpperaktiivsed lapsed käituvad agressiivselt
on ka alkoholo populaarsust noorte seas. 7) Globaliseerumise sotsiaalsed probleemid (õpik+ omal valikul loetud materjalid). Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Suureneb kuritegevus, palju vallaslapsi, suur võimalus reisida segunevad erinevad rassid, pluss liigutakse rikkamatesse riikidesse illegaalsete inimeste arv aina suureneb. 8) Sotsioloogilise uuringu andmetekogumise meetodid (dokumentaalmaterjali analüüs, vaatlus, ankeetimine, intervjueerimine, sotsiaalne eksperiment), iga meetodi head ja nõrgad küljed. Millal on hea kasutada üht või teist meetodit? Dokumentaalmaterjali analüüs Head küljed: materjalid on juba olemas ja me ei pea neid ise tekitama, materjalid jäävad ka peale uuringut alles nii, et me saame vajaduse korral kõike kontrollida ning võimalik on teha täiendavat tööd.
Makrotasand – üldmajanduslik käsitlus, mis on suunatud tegevusala ja ettevõtteülestele probleemidele. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusteaduse kujunemine ja areng • Kaubanduslugu • Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtteõpetus • Kaubanduse funktsiooniõpetus 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduslugu • Vanim • Moodustab kaubandusteaduse ajaloolis- sotsioloogilise sisu • Näitab, kuidas kaubavahetus on kujunenud • Osa majandusajaloost, tükk kultuurilugu 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtte majandusõpetus • Tekkis ja arenes algul kauplemisõpetusena kaupmeeste tarbeks – ei olnud veel kaubandusettevõtteid • Hiljem orienteerus kaubandusettevõtetele 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte majandusõpetus (1)
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.u...
- (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka selline suund sotsiaalsete probleemide uurijate hulgas on olemas kes ütleb, et ei ole, ning et SP uurimine saabki piirduda ainult selle uurimisega,
Seega hõlmab tulemus nii vägistamisi kui ka vägistamiskatseid. Seksuaalne ja füüsiline vägivald ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. Aasta jooksul sai 6 000 naist kas suguelundite vigastusi või katkes rasedus. Vaatamata tõsistele vigastustele ei pöördu enamik ohvritest arstide ega politsei poole. Kokku sai arstiabi vaid kolmandik naistest. 5 Eesti Avatud Ühiskonna Instituut ,,Vägivald ja naiste tervis sotsioloogilise uuringu tulemus" I.Pettai, I.Proos 12 5. Ennetustöö Eestis 2001 aastal tellis EV Sotsiaalministeerium Eesti Avatud Ühiskonna Instituudilt üle-eestilise sotsioloogilise uuringu, uurimaks naiste tervislikku seisundit ja naistevastast vägivalda. Tulemused olid lausa jahmatava panevad. Naiste hinnangute põhjal (naiste osakaal, kes
Siin kasutatakse ekspertide rühma (üldjuhul 3-10 inimest) ning tema tööd korraldavat ja abistavat töörühma. Ekspertmeetodi objektiivsus on õigete tööpõhimõtete rakendamisel oluliselt suurem organoleptilisest meetodist. Üks enamlevinud moodus ek- spertmetoodika kasutamisel on välja töötatud 50-ndatel aastatel USA-s O.Helmeri ja T. Gordoni poolt ja kannab Delfi meetodi või ka Delfi oraakli meetodi nime. sotsioloogiline meetod. Siin määratakse kvaliteedinäitajad sotsioloogilise uuringuga. Kasutatakse erinevaid turu-uuringute metoodikaid, et välja selgitada huvigrupi hinnang. Meetod on enamlevinud garderoobikaupade kvaliteedi hindamisel. 16. Pakendi funktsioonid. komplekteeriv, kooshoidev pakend on vajalik, et kaup vajalikus koguses koos seisaks ( kott, nõu, karp puisteainetele, pudel või tuub vedelikele ja pastadele, kast või karp naeltele, kompvekkidele jne.);
avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu võimu vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Voltaire ei uskunud demokraatiasse (,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik."). Tema jaoks oli ideaalseks riigikorraks valgustatud absolutism. Jean-Jacques Rousseau (28. juuni 1712 2. juuli 1778) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Suurt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Rousseau oli ka arvamusel, et kultuuri areng on kaasa toonud kõlbluse languse ning idealiseeris looduslähedast eluviisi. Temalt pärineb ka üleskutse: "Tagasi loodusesse!" Daniel Defoe (õieti Daniel Foe; 1660. aasta algus või september 21. aprill või 26. aprill
Cohen jõudis noorte kurjategijate bandesid uurides järeldusele, et sellistes mikrogruppides kujunevadki välja oma mikrokultuuri nähtused nagu spetsiifilised vaated, harjumused, käitumisstereotüübid jne. Nende nähtuste integreeritud kogum subkultuur pakub indiviidile võimaluse süümepiinadeta üle astuda nn. suure ühiskonna mõjuväljast. Enamgi veel, sageli on kriminaalses subkultuuris normiks nö. tavanormide rikkumine. Kriminoloogia sotsioloogilise koolkonna teise suure teooriate grupi moodustasid märgistamis- ehk stigmatiseerimisteooriad. Olulise panuse selle teooria kujunemisele andis oma raamatuga USA kriminoloog Edwin Lemert. Oma raamatus ,,Sotsiaalne patoloogia" tõi ta üksikasjalikult välja inimese kriminaliseerumise etapid: · Käitumisreegli rikkumine · Interaktsioon ümbritsevaga negatiivse reaktsiooni vormis · Solvumistundest esile kutsutud teine üleastumine
25. Teatri tähtsaim ülesanne oli vaimne vastupanu võõrale võimule. 26. Tegelasteks on inimesed kõrvaltänavast, kindla alguse, arengu ja lõpuga, enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka mõtteid minevikust. Ajaviiteline kirjandus pakkus lugejal ennast kellegagi samastada. Populaarseim autor on Raimond Kaugver. 27. Hakkas palju tekste ilmuma võrreldes varemaga. Autorkonnas toimuvad ümberjaotumised, Vetemaa taandub, Kruusvall tõuseb. Merle Karusoo tegeles sotsioloogilise teatriga. 28. ''Vikerkaar'' (1986). Toimetaja Rein Veidemann. ''Akadeemia'' (1989). Toimetaja Ain Kaalep. 29. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool. Hoiak, mis järgnes modernismile. Argimütoloogia on päevakajaline veste, mis väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undilikuks stiiliks võib lugeda verd, pisaraid, naisi ja saatuslikke pöördeid. 30. Viidingu pseudonüüm oli Jüri Üdi. Usun, et alter-ego tekkimine andis suure panuse
sotsiaalse institutsiooni puhul lisandub veel ülesanne reguleerida kõigi institutsioonide liikmete käitumist seadusandja loodud õigusnormidega. Öeldust järeldub, et õigus on seotud suuremal või vähemal määral kõigi teiste sotsiaalsete nähtustega, püüdes mitmesuguste valdkondade ja institutsioonisiseste käitumisreeglite rohkusele vaatamata ühiskonna eri sfääre üksteisele lähendada, seda just ühiskonnas üldkehtivate õigusnormide abiga. Normi sotsioloogilise käsitluse juures tuleks arvestada järgmisi olulisi aspekte: 1) kuna normid ei ole äratuntavad pelgalt inimkäitumise välise vaatlemise teel, siis sõltuvad ühiskondlike asjaolude tunnetamine ja selgitamine alati väärtusarusaamadest ning 2) normide ja väärtuste süsteemi tuleb vaadelda koos inimese individuaalse käitumisega. Normid, õigemini normisüsteemide pluraliteet(s.o õigus- ja õigusvälised normid) kutsuvad isikus või kollektiivis esile kindlaid
kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. „Teatri-raamatus” (1913)
· Raamatukogutöötajate koosseis · Teeninduspunktide arv · Raamatukogu kasutamise näitajad · RVL · Raamatukogu tulud · Andmed kogude suuruse ja muutuste kohta laadide kaupa · Aasta jooksul saadud trükised · Elektronkataloog · Andmebaasid · Arvutid · ... Kogusid uuritakse · Kogu uuring (collection survey, examination of the bookstock) kogu analüüs teatava meetodi (bibliograafilise, analüütilise, sotsioloogilise, statistilise vm) abil Kogude hindamine · Kogude evalveerimine (hindamine, väärtuse määramine) mõõdetakse rmtk poolt hangitavate teavikute vastavust kehtestatud parameetritele. · Eesmärk kindlaks teha, kas kogu vastab püstitatud ülesannetele ja kas see on loodud kõige efektiivsemate kulutustega Kogude hindamise 3 erinevat lähenemisviisi: · Kogudekeskne uurimisobjektiks kogud ise · Kasutajakeskne - uurimisobjektiks kasutus ja kasutajad
Modus operandi (teoviis) kurjategija käekiri Abeunt studia in mores õppimine muudab käitumist Mens sana in corpore sano terves kehas, terve vaim Gens una sumus Me oleme üks hõim (rahvus/rahvas). Adolphe Jacques Quetlet (1796-1874) matemaatik, statistik, Cesare Lombroso antropoloogiline koolkond, itaalia psühhiaater, vanglaarst, kuritegevus on kaasasündinud (,,Kuritegelik inimene"). Otsis tõendeid, et inimese füüsiline ehitus tingib kuritegeliku külje. Frans List sotsioloogilise suuna rajaja, ,,Korteriseadus, mis tagab vabrikutöölistele inimväärse kodu ja perekonnaelu aitab hoopis rohkem kuritegevuse vähendamisele kaasa, kui tosin kriminaalseadust." Esimese astme kuritegu algab sealt, kus sanktsioon on üle 5 aasta. Kuritegevuse lokalisatsioon ehk geograafia (paiknevus) - Parim kriminaalpoliitika on hea sotsiaalpoliitika. Kui elatustase on kõrge, siis ei ole põhjust kriminaaliks hakata. Minimaalne profülaktika.
See on mulle lähedane, arusaadav... kodumaa, mida veel rohkem öelda. Sest see minu meelest ei sõltu sellest, kas mul on kodakondsus või mitte (nr 11). Territoriaalne identiteet. Rääkides Eestis elavatest venelastest tuleb mainida, et siinsete venelaste jaoks on riik ja territoorium kaks eraldi mõistet. Inimesed, kes identifitseerivad end Eesti territooriumiga, ei pruugi omada kodakondsust ning tunda lähedust Eesti riigiga. Aastatel 1993 ja 1996 läbiviidud kahe üle-eestilise sotsioloogilise uuringu tulemusena selgus, et Eesti venelaste hulgas on omaks võetud kindel Eesti territoriaalne identiteet . Territoriaalne identiteet hõlmab nii lähemat Eesti territooriumit kui ka Baltimaid. Ka kevadel vene rahvusest inimestega läbiviidud intervjuudes ilmnes tugev territoriaalne identiteet Eestiga. Näiteks /.../ siin on parem ja ma lihtsalt tunnen, et ei taha siit ära minna /.../ (nr 1). /.../ ma elan siin, tunnen, et kuulun siia, mul on ühist Eesti ühiskonnaga /.../ (nr 4).
6. Mehed ja naised, kelle igapäevatöö ei ole seotud karistamisega on märksa karmimad karistuste määramisel, kui need m/n, kes seda teevad oma igapäevatöös Siin oletame, et ühiskonnas toimuv eemaldumine täidesaatva võimu ja rahva vahel suureneb millele peaks viitama kõrgendatud soov määrata rangemaid karistusi nende poolt, kes sellega igapäevatöös kokku ei puutu. Küll ei uuri antud küsimus otseseid erinevusi m/n vahel vaid on pigem sotsioloogilise taustaga. MEETOD Idee oli uurida inimesi suhtumises karistamisse sellisel, et eristada kindlalt nad oma ülesannete täitmisel, et kas nad siis on seotud oma töös karistamisega või mitte. Plaanis oli uurida inimesi erinevas vanuses alates 18 eluaastast, mille kohaselt eeldasime, et inimene on kas asunud tööle või edasi õppima. Eristasime inimesed soolise kuuluvuse jägi ning soovisime uurimusse kaasata teisalt vastava arvu mehi ja naisi, kes oleksid nö.inimesed tänavalt ja
põhjuseks. Kui paarisuhetes mees või siis naine juba korra vägivallatseb, siis võib öelda, et see pole viimane kord ja targem on sellisest suhtest väljapääs leida ja praegu on võimalus ohvriabile ning on ka loodud varjupaigad sellistele juhtudele. Kasutatud kirjandus H.Kase. Lähisuhtevägivald. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2004. http://www.kuriteoennetus.ee/perevagivald I.Pettai, I.Proos. Vägivald ja naiste tervis. Sotsioloogilise uuringu materjalid. Avatud Eesti Fond, 2003. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Vagival d_ja_naiste_tervis_1_.pdf http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/naiste-ja-lastevastane-vagivald-miks- suudistame-ohvrit.d?id=27683901 12
tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2
tundmine jne *religioosse toime eetiline dimensioon-normide ja väärtuste järgimine Relig. sotsioloogia uurib: * religioosset suhtlust. *uurib religioonide institutsiooni. *mida religion teeb ja kuidas ühiskonda mõjutab ja vastupidi. *religioosse teisitimõtlemise viise. *religioosse reaalsuse loomist Eksamiküsimused: 1. Millist tüüpi relig. definitsioone relig.sotsioloogias kohtab? 2. Mida religioonisots. Uurib ? Klassikud Religioonisotsioloogia kujunemine Sotsioloogilise vaatepunkti eeldus Kui kristlus ei olnud enam iseenesestmõistetavlt ainus maailmaseletusviis siis tekkis võimalus näha religioonis ka inimlikku päritolu nähtusi.see võimdals hakata suhtuma religiooni teisiti ja lubas teisi lähenemisvõimalusi. Karl marx(1818-1883) Deprivatsiooniteooria Arvas ,et ühiskonna aluseks on tootlikud jõud-inimesed ja tootmisvahendid.ajalugu areneb selle varal millised muutused nendes tootmissuhetes aset leivad.tootlikud jõud moodustavad
ühise aluse tänapäeval ilmnevatele spetsiifilistele probleemidele, märgata erinevate probleemide ühisjoon. Tähtsaim vaatenurk. Kasvatusteadus vaatleb arengut ja õppimist kasvatuse ja õpetuse aspektist, see on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus Humanitaar- või sotsiaalteadus. Tänapäeva kasvatusteadlane võib olla filosoofilise, psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga. Kasvatusteadust on mõnikord iseloomustatud kui humanitaarteadust, mõnikord kui sotsiaalteadust. Sotsiaalteadused käsitlevad inimest kui sotsiaalset olendit ja inimeste loodud sotsiaalseid institutsioone, siis ongi kasvatusteadus vaieldamatu sotsiaalteadus. Kasvatusteadus on ka humanitaarteadus, kui tahame rõhutada inimese ainulaadsust ja inimese mõistmisele suunatud uurimismeetodit. Liigitamise kriteeriumid
Kaks olulist joont: inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse ja asjaolu, et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Mikrosüsteem. Selles alluvad kõik sotsiaalse korra reeglid muutustele ja muutmisele, säilib ebakindluse ja püsimatuse element. 2) Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 2 2.1. Mis on sotsioloogilise uurimistöö eesmärgiks? Mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Inimesed eeldavad, et isiklik vaatlus ja kogemus on kõige täpsemad, kuid tegelikult on just iseenesestmõistetavad arusaamad need, mida tuleb uurida. 2.2. Mis vahe on subjektiivsel ja objektiivsel teadmisel? Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist: usust, isiklikust vaatlusest ja intuitsioonist
http://www.naisteabi.ee/failid/Vagivald_paarisuhtes_-_myydid_ja_tegelikkus.pdf 2) Vägivald lähisuhtes: selle põhjused ja võimalikud lahendused, Airi-Alina Allaste ning Vaike Võõbus http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4021/1/Allaste%20ja%20V %C3%B5%C3%B5bus%2c%202008.pdf 3) Kuritegevus ja statistika https://ajaveeb.just.ee/kuritegevusjastatistika/?cat=11 4) Vägivald ja naiste tervis, Sotsioloogilise uuringu materjalid.Iris Pettai, Ivi Proos http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20779/Vagivald_ja_naiste_tervis %5B1%5D.pdf 5) E-kursuse "Sotsiaalprobleemide analüüs" materjalid. Tatjana Sile (Tartu Ülikool),2012 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2658/Sotsiaalprobleemide_anal %C3%BC%C3%BCsi_materjalid.pdf 6) VÄGIVALLA VÄHENDAMISE ARENGUKAVA AASTATEKS 20102014 http://www.just.ee/orb
Pööras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele. Rõhutas bioloogilise organismi ja ühiskonna sarnasust ja erinevust ning sotsiaalse reaalsuse evolutsioonilist muutumist. Otsis lahendust sotsioloogia põhiküsimusele: -kas ühiskond on reaalne nähtus või eksisteerib see ainult erineva hulga nominaalsete indiviidide kogumi nimetusena? EMILE DURKHEIM (1858-1917) Sotsiaalse statistika rajaja. Rajas objektivistliku sotsioloogilise lähenemisviisi. Prantsuse traditsioonilise ratsionalismi esindaja. Töödes eesmärk leida ratsionaalsed võtted ja printsiibid , mille abil on uurijal võimalik selgitada tõde üldkehtivatest arvamustest ja igasugustest eelarvamustest sõltumatult. Ühiskond on omaette reaalsus. Ühiskond on unikaalne. Sotsiaalseid fakte tuleb seletada seoses teiste sotsiaalsete karakteristikutega. Sotsiaalne käitumine ja uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad.
arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam see, et ta asjade olukorda muudab. *Mõjutas tugevalt uusaegsepoliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. sajandi lõpul 19.sajandi algul oi mängul eelkõige filosoofiline tähendus. Friedrich Schiller (1759 – 1805): Saksa näitekirjanik, luuletaja, filosoof ja ajaloolane. Ta pidas esimesena oluliseks psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste
1p. Täida lünk J. Derrida tsitaadis: A.) „Puhta kingi olemasoluks on vajalik, et see ei avalduks, et seda ei võetaks kui kinki.“ 1p. Milliste teemadega seoses potlatch’i (avalik traditsiooniline sündmus külas – sünd, surm, pulm) enamasti näitena käsitletakse? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Kinkimine D.) Majandusantropoloogia E.) Sugulussüsteemid F.) Konfliktiteooria 4p. Märkige, milline väide seostub pigem sotsioloogilise või kultuuriantropoloogilise uurimistraditsiooniga: A.) Uurimisobjektiks on peamiselt kaasaaegne lääne ühiskond: Sotsioloogia B.) Uurimisobjektiks on olnud peamiselt mittemodernsed, väiksemad kogukonnad: Kult. antropoloogia C.) Uurimismeetod eeldab pikemaajalist osalemist uuritava kogukonna elus: Kult. antropoloogia D.) B.Malinowski, M. Mead, C. Levi-strauss on seotud pigem: Kult. antropoloogia E.) M. Weber, T. Parsons ja R
olla, sest kus kõik põhjalikult ära nämmutatakse, seal ei ole kunstilisust. Kunstiline tekst laseb lugejal ära arvata, tunnetada teistmoodi(lünkade abil). Ei ole huvitav lugeda naiivseid tekstikesi, originaalsed jutustused on võluvamad, inspireerivamad. ,, KOSMOPOEETIKA" lk. 219-236 6.Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust- meetodid, mis kirjandusteost avaksid a) uuskriitika- (vastandmeetod marksistlikule meetodile( seotud sotsioloogilise lähenemisega, peetakse keskseks mingit kujundit, klassivõitlust, ÜK reformimist)- nö. tõstab teose ühiskondlikust süsteemist välja, aktuaalne on nö. teadlik lugeja)Tekkis 1920-30-ndatel Ameerikas ja Inglismaal,Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri
hetkeks ehk kaks, viimasel juhul alati kaks tasandit. Toiminud - lihtsad rööpsed teineteist täiendavate repliikide seeriad, mis on suundatud elusitutasioonide tulemuslikule juhtimisele. Täiskasvanutasandil suhtlemine. Rituaalid rööpsete pöörumiste seeriad, mida juhib vanem, kes on need vastu võtnud. Täidavad neid kaks täiskasvanut, kes teavad, kuidas seda teha. Püütakse vastata partner pakutud tasandil. Meelelahutused rööpsete pöördumiste seeriad, tavaliselt ühekordsed. Sotsioloogilise aluspõhjaga teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). Mängud varjatud pöördumiste seeria, mis kulgeb hästimääratletud tulemusele, kusjuures suure tõenäosusega üks pool prognoosib paremini, trikiga varustatud pöördumisteseeria, millega üks tõmbab teise lõksu. Mängud aitavad reaalsusest eemal olla, loovad kindlustunnet, aitavad luua enesekindlust- või kaitset, mäng võimaldab säilitada sama seisu, ennnast õigustada
konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel. Sümboolne interaktsionism- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist, määratlevad kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. (inimesed suhtlevad sümbolite abil ja elavad ühiskonnas gruppidena ) 3
1. Valikuuring on statistiline uuring, milles otsustused kogumi kohta tehakse valimi (kogumi ühe osa) baasil. 2. Tõenäosuslikud valikud - iga kogumi objekti jaoks on teada tema üldkogumisse sattumise tõenäosus. Lihtne juhuvalik. Kõigil üldkogummi objektidel on võrdne valimisse sattumise tõenäosus. Näiteks juhuslike numbrite alusel. Süstemaatiline valik. Objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. Näiteks sotsioloogilise uurimuse korral küsitletakse elanikke teatava numbriga korteritest, oletades, et uuritav tunnus ei sõltu korteri numbrist. Ostjate küsitlemisel küsitletakse igat kümnendat ostjat. Empiirilised valikud - ülkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosused pole teada. Kvootide meetod. Selle meetodi korral määratakse soovitava valimi struktuur tausttunnuste järgi, st antakse ette kvoodid. Näiteks kui üldkogumis on 18-30 aastaseid mehi 10%, siis peab ka valimis olema nende osakaal 10%
ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb grupiteadvus ja mehhaaniline solidaarsus, kuid arenenud ühiskonnas individualistlik teadvus ja orgaaniline solidaarsus. Inimesed sünnivad, elavad ja surevad, aga nende kogemuste muster kujuneb vastavalt nende eludest eraldiseisvalt. Inimelu kulgeb eelnevalt eksisteerivate reeglite kohaselt (perekondlikud ja majanduslike tegevuste reeglid). Tema arvates on sotsioloogilise analüüsi õigeks objektiks eksisteerivad reeglid. Arvab, et sotsioloogia on vajalik, et rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatust taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutajaks, mida kasutas oma uuringutes seoses enesetappudega. Uskumused ja ideed samuti sotsiaalse struktuuri osa ja need on ühiskonna peegelduseks. Tööjaotus on mitte niivõrd majanduslik, kui moraalne nähtus. Sotsiaalse solidaarsuse vormid sõltuvad ühiskonna keerukusest
Teadmishuvi aluseks: · Orientatsioon - vajadus orienteeruda ümbritsevas maailmas, teada, mis ja kuidas on · Ennustamine - vajadus ennustada tulevikku, näha ette, mis juhtub · Planeerimine& kontroll - enamgi veel, nimesed soovivad kujundada maailma oma soovide ja ettekujutuste järgi · Uudishimu - soov maailmast aru saada, seda mõista 14.Millised on põhilised töösammud sotsioloogilise uurimuse läbiviimisel? Selgitage kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisparadigma erinevusi töösammude ja nende järgnevuse suhtes.- 1. Uurimisprobleemi valik 2. Uurimisküsimuse täpsustamine 3. Teoreetilise perspektiivi määratlemine 4. Empiiriliste meetodite (andmekogumismeetodite) valik 5. Mõistete täpsustamine, uurimisküsimuse operatsionaliseerimine 6. Valimi moodustamine 7. Empiirilise materjali kogumine 8. Kogutud materjali analüüs 9. Tulemuste kokkuvõtmine ning tõlgendamine
Kes on rahvas? - Alan Dundes, "Kes on rahvas?" ja teisi töid folkloristikast. Tartu 2002.) Pärimuse analüüsis sotsiaalsest vaatepunktist käsitletakse pärimusrühmi kui suhteliselt väikesi ja hajusate piiridega kooslusi. See on põhiline erinevus klassikalise rahvaluule uurimistavast, kus uuritava aine piiritlemisel lähtutakse suhteliselt suurest ja ebamäärasest rühmast (eesti rahvaluule; liivi rahvausund), milles on tooniandev pärimuse regionaalne piiritlemine. Pärimuse sotsioloogilise vaatepunkti korral piiritletakse ja ka nimetatakse rühm selle olulise (näiteks sotsiaalse) tunnuse järgi. Pärimuse uurimise sotsiaalsest lähtepunktist ei lähtuta reeglina rahvaluuleliigist (laulud, jutud), vaid nimelt pärimusrühmast (perepärimus; tudengifolkloor). Klassikalise rahvaluule analüüsis lähtutakse ka tänapäeval eelistatavalt rahvaluuleliigist ja selle territoriaalselt määratlemisest: (näiteks Karksi regilaulud)
1. Max Weber 2. Auguste Comte 3. Karl Marx 4. Emile Durkheim * 9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia
Maapiirkondadest lahkumine oli eriti noortele inimestele vahendiks endale varematest erineva eksistentsi kindlustamise võimaluseks. Noorsoouuringute areng ning noortekultuur 1970. ja 1980. aastatel Marginaalses võtmes mõtlemine oli terve järgneva kümnendi noorsoouuringutes populaarne. Lisaks spetsiifilistele valdkondadele nagu muutused traditsioonilises sotsialiseerumismehhanismis või selle kriis, lähtus enamus sotsioloogilise, poliitilise või kultuurilise iseloomuga uuringuid sarnasest kahte aspekti sisaldavast tõlgendusskeemist. Ühelt poolt iseloomustas tollast noorte maailma marginaalsus: koolis mittekäivad õpilased, neile identiteeti mittepakkuvaid juhutöid tegevad tudengid, töötud agulinoored. Teisalt uue maailmapildi kujunemine: “noor proletariaat”. Sellal sai alguse ka kaasaegne neo- feminism: liikumine 1977, mis võttis neilt üle mitmed arusaamu alates maailmanägemise
palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J. Rousseau öelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab.
o Eristab ühiskondlikku (institutsionaalset, inimühendusel põhinevat), riiklikku (riikliku seadusandja poolt loodud ja riiklike sunnivahenditega kaitstud) ja juristide (kui kohtunikele mõeldud otsustamis-) õigust. Ernst Fuchs (1859-1929) o Õigusvaidlusi ei saa lahendada ainuüksi seadustest juhindudes loogilise deduktsiooni abil. Soovitas nn õigusemõistmisteadust, mille järgi õige õigusemõistmine haarab õiguse rakendamise protsessi sotsioloogilise ja psühholoogilise lähenemise. Hugo Sinzheimer (1875-1945) o Seob õigusliku tegelikkuse vaatlused ja õigustloova dogmaatilise ja legislatoorse (seadusandliku) tegevuse. o Uuris kollektiivse mõtte põhjusi ja sotsialismiidee olemust. o Kontseptsioon kollektiivlepingu normatiivsest mõjust. Seda peetakse Saksamaal tööõiguse aluseks. Prantsusmaa Leon Duguit (1859-1928). o Ühiskonnas kujunevad sotsiaalsed normid, mis kaitsevad ,,sotsiaalset solidaarsust"
pilguga. Mõlemad panevad rõhku meeleolu loomisele. Nende lavastuste tegelased on keerulised. Erinevus seisneb selles, et Toompere muutub pidevalt, loob midagi uudset, Nüganen aga on etteaimatav. 22. Millised uued jooned ilmuvad teatriesteetikasse 1990.-2000. aastail? Kirjeldage lähemalt kahte neist. Neil aastatel luuakse teatrisse päris palju uut. Näiteks Merle Karusoo loob oma sotsioloogilise teatri, mille etendused on pigem projektid kui lavastused. Tuleb ka selline mõiste nagu mäluteater ehk siis Karusoo lavastused, mis on loodud kogutud ja valitud eluloodest, nii lihtinimestelt kui ka näitlejatelt. Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM.
annaabi.ee 
