Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata
poliitiline religioon-totalitaarseted reziimides kohtav religioon Uus vaimsus- new age. Uus vaimsus on kasutusele võetud relig. sotsioloogias et tähistada keskkonda. Suurem osa uue vaimsuse raamatud ei leidu hoopiski religiooni all,vaid pigem sotsioloogia, psühholoogia jne.Uus vaimsus ei ole uususund- uus vaimsus on subkultuur, mitte organiseeritud usund.Inimesed kes selles tegutsevad, ei pea ka ennast üldiselt religioosseks.Kuigi suurem osa uurivatest sotsioloogidest on vastandlikul arvamusel, et tegemist ikkagi on religioosse usundiga.Usutakse vaimsesse maailma ,millele pääseb ligi meditatsiooni ,vabastava hingamise või mõne muu tegevuse abil.müüdi olemasolu ise muudab selle justkui religioosseks nähtuseks. Müüt: Enesearengu müüt.Igal religioonil on oma müüt.Müüt aitab luua tähendust, mõtestada elu.Müüt pärineb teadusest,evolutsiooniteooriast, mis iseenesest ei inspireerinud otsijaid.Teaduslikust teooriast sai relig. müüt
A.) Kultuurilise relatiivsuse tees: kui kultuuriliste tõekspidamiste erinevus mõjutab käitumist B.) Ühiskonda suudab kõige objektiivsemalt analüüsida kõrvalseisja C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari sakraalne-profaanne (püha-ilmlik)? A.) Max Weber B.) Karl Marx C.) Pierre Bourdieu D.) Talcott Parsons E.) Emile Durkheim 1p. Anderson kirjeldab rahvuslust kui „kujutletud kogukonda”. Milline väide sobib enim selle lähenemisega? A.) Rahvuse liikmed tunnevad üksteist isiklikult, kuna nad moodustavad ühise kogukonna B.) Rahvusel puudub olemuslik ühisosa, see on ettekujutuse vili C
annaabi.ee 
