sotsioloogia kujunes 1920ndatel ja 30ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides, levides sealt üle maailma. Empiirilised uuringud jagunevad akadeemilisteks ja rakenduslikeks. Rakendusuuringute tähtsus tõuseb, need muutuvad teatud osas iseseisvaks, hõlmates kõiki inimtegevuse valdkondi (vaba aja veetmisest sõjanduseni) (Aimre 2006:72). See teine osa on ühtlasi ka see osa, mis mind sotsioloogias kõige enam puudutab ja huvitab. Minu jaoks on uuringud kõige praktilisemaks valdkonnaks sotsioloogiast, seda nii sellest küljest, et omada ettekujutust sellest, mis asi on uuring kui teiste poolt läbiviidud uuringutega tutvumise ja nende rakendamise seisukohast. I. Aimre ütleb, et tänapäeva arenenud ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste rakendamiseta eluolus, tootmises, äritegevuses, juhtimises, riigikaitses, noorsooprobleemide lahendamisel, hariduse valdkonnas, poliitikas, linnade planeerimisel jms (Aimre 2006:11)
Täiendusõpe on eelkõige inimestele, kes küll juba töötavad füsioteraapia alal, kuid ei ole vastava haridusega. Pidevalt toimuvad ka kursused mitmesuguste uute meetodite (arenduste) tutvustamiseks ja töös kasutamiseks. Füsioterapeudi põhiteadmiste hulka kuuluvad füsioteraapia valdkonna (erialane terminoloogia, massaaz, raviharjutused, füüsikaline ravi jne) ning inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine. Olulised on teadmised biomehhaanikast, sotsioloogiast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest ja patoloogiast. Kindlasti läheb tarvis ka klienditeenindus-, juhendamis-, keelte-, arvuti-, asjaajamis- ja dokumenditööoskusi. Füsioterapeudilt eeldatakse analüüsi- ja koostöövõimet, usaldusväärsust ja empaatiavõimet, väga head suhtlemisoskust, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist. Füsioterapeudid töötavad haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes,
üksmeelsust on peaaegu et võimatu luua ja ka stabiilsena hoida. Oletustele põhinevat arvamust on raske koostada, hüpoteetliselt võib ainult oletada: mida oleks vaja anarhistlikuks ühiskonnaks, mida teeksid indiviidid selle heaks. Selge on see, et anarhistliku ühiskonna võimalikkus on olematu tänu indiviididele, nende mõttelaadile ning looduse poolt kaasa antud ellujäämisinstinktile, mis väljendub egoistlikult ning ebavõrdselt. Kasutatud kirjandus: Võimu ja religiooni sotsioloogiast (M. Weber 2002 ) lk 78 Ideedeajaloo põhijooni (G. Eriksson, T. Frängsmyr 2007) lk 188 3
Jumalaga. Korralik töö tegemine on ka kaasinimese teenimine. Luther toob veel välja sarnasuse jumalaga, raske töö on ka kannatamine. Inimene kannatab ka nii nagu Jumal kannatas. Rõhutab seda, et tuleb austada oma ametikutset. Oluline on see, et luther suhtub taunivalt tasusse, mis ei ole tööga teenitud. Sellest tulenevalt luterlikus ruumis on suhteliselt tagasihoidlik korruptsioonitase. Max Weber rääkis mõistvast sotsioloogiast. Leidis, et saada parem ettekujutus uuritavast, peab ta ennast uuritava olukorda panema, siis ta mõitab paremini seda olukorda. Aastaringselt elama seal keskkonnas. T a uuris ka kihistumist ehk stratifikatsiooni. Kolm tasandit kihistumisel: (joonis)I majanduslik tasand ehk majanduslik kihistumine. Kihistumise aluseks omand ja kaupade tootmine. Esinavad omanikud ja ettevõtjad. II tasand on sotsiaalne tasand. Kus siis näitab kihistumist elustiil ja tarbimine.
Jumalaga. Korralik töö tegemine on ka kaasinimese teenimine. Luther toob veel välja sarnasuse jumalaga, raske töö on ka kannatamine. Inimene kannatab ka nii nagu Jumal kannatas. Rõhutab seda, et tuleb austada oma ametikutset. Oluline on see, et luther suhtub taunivalt tasusse, mis ei ole tööga teenitud. Sellest tulenevalt luterlikus ruumis on suhteliselt tagasihoidlik korruptsioonitase. Max Weber rääkis mõistvast sotsioloogiast. Leidis, et saada parem ettekujutus uuritavast, peab ta ennast uuritava olukorda panema, siis ta mõitab paremini seda olukorda. Aastaringselt elama seal keskkonnas. T a uuris ka kihistumist ehk stratifikatsiooni. Kolm tasandit kihistumisel: (joonis)I majanduslik tasand ehk majanduslik kihistumine. Kihistumise aluseks omand ja kaupade tootmine. Esinavad omanikud ja ettevõtjad. II tasand on sotsiaalne tasand. Kus siis näitab kihistumist elustiil ja tarbimine.
Max Weberi ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" (legitiimsusest ja domineerimisest) Lk 87 115 Max Weberi jutustus legitiimsusest ja domineerimisest arutleb võimu teostamisest inimsuhete erinevatel tasanditel. Weber toob välja eeldused, mida läheb tarvis domineerivas suhtes ja näitab punkthaaval, kuidas nende eelduste alusel näevad välja suhted, kus üks isik on võimupositsioonil ja teine allub. 1.Legitiimsus ja kasu Alustuseks seletab Weber, et domineerimine ei tähenda ainult ühe inimese kontrolli teise üle, vaid sellega käib kaasas veel terve rida nüansse. Esiteks on domineerimise juures alati olemas teatud hulgal kuulekustahet, seejuures pole oluline, kas inimene allub vabatahtlikult või pelgalt harjumusest. Veel lisab Weber, et majanduslik kasu pole tavaliselt domineerimise mõjutusvahend ega eesmärk. Samas domineerimine suure hulga inimeste üle, näiteks mõnes kollektiivis, toimub üld...
alati saab sõjaarmeega oma eesmärgid saavutada. (Priess & Schweller, 1997.) Kuid enam ei jaganud neorealistid seisukohta, et riikide eesmärk on mõjuvõimu niivõrd suurendada, vaid leidsid, et tähtis on pigem oma positsiooni hoida. Samuti hakkas toimima koostöö, sest tuldi arusaamale, et koostöö võib tuua mõlemale edu ning ilma selleta on olukord halvem. Suurimateks erinevusteks nende kahe koolkonna vahel on tendents, et traditsiooniline realism pärineb sotsioloogiast ja ajaloost, kuid uusrealism toetub suuresti mikroökonoomikale. Traditsioonilise realismi esindajad nägid, et võimu ja julgeolekut saab maksimeerida lõppu, seevastu neorealistid väitsid, et see võimalus on ainult julgeolekul ja kaitsel. (Priess & Schweller, 1997.) Samuti ei vastanud realism neorealistide seisukohalt teaduslikule rangusele sellepoolest, et see keskendus liiga laiale valdkonnale. Seevastu püüab uusrealism viimast
Kertu Mölder AÜSR1 E-mail: [email protected] Loetud tekst: Max Weber ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" Usk millesegi või kellesegi on võimas jõud. Antud tekst räägib religioosetest mõjudest ühiskonnale. Kõige selle maagilise tegevuse eesmärk oli majanduslik. Kõrgel kohal olid maagilised tegutsejad, kes aitasid teisi inimesi enda võimetega. Tekkis rangelt naturalistlik kujutlus, mis püsis visalt rahvalikus religioonis. Suuresti usutakse ka vaimudesse need on olendid, kes on olemas aga ei ole ka, usutakse, et kui vaim siseneb olendisse annab see mingisuguse mõjuvõimu. Usutakse, et ainult erilised inimesed saavad vaimudeks. Nõid on karismaatiline inimene, kes kasutab ekstaasi mõju, et orgiat korraldada. Orgia tekitamiseks on vaja alkohoolseid jooke, tubakat, muusikat. Jumal võib eksisteerida mingi konkreetse juhtumi jaoks, kindlasti mitte kindlal kujul. Üleloomulike jõude moodustavad usulise tegevuse valdkonnad. Hing ei o...
Millises seisnevad sotsioloogia funktsioonid? kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab Milliseid ideid, põhiküsimusi, väärtusi ja piiranguid tuuakse välja iga arenguetapi kohta? Klassitsism objektiivsus, kvalitatiivseid uurimismeetodeid ei kasutata, põhiprobleemiks seletamine. Postklassitsism põhiprobleemiks mõistmine, huvi on objektilt liikunud kontekstile. Postmodernism rõhutakse kvalitatiivsetele meetoditele. Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Sotsiaalstaatika kord ja stabiilsus ühiskonnas; Sotsiaaldünaamika ühiskonna muutus ja kestvus; Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Peab olema ainult numbritel ja empiiriliselt tõestatud seaduspärasustel põhinev.
Mis on reklaam? Esimene loogiline samm sellele ksimusele vastuse leidmiseks oleks avada mni turunduspik ja lugeda: * Turunduse eesmrk on tarbija vajaduste ja soovide rahuldamine toodete ja teenustega. * Reklaam on osa ettevtte turunduskommunikatsioonist. * Turunduskommunikatsioon on ettevtte suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijatega. Lisaks reklaamile kuulub selle miste alla palju tegevusi alates suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadla...
Ühtlasi võimaldab meil see näha, kui paljud erinevad huvid interpreteerimist mõjutavad. Sildistamise teooria tähtsus seisneb selles, et see annab meile kuritegevusest ja hälbimisest realistlikuma pildi, kuid samas on selle näol tegemist liialdamisega, mis ignoreerib kahte aspekti - mõned sotsiaalsed reeglid on väga lihtsad ja teiseks ei arvesta sildistamise teooria südametunnistuse olemasoluga. Suur osa sotsioloogiast on pühendunud uurimisele, kuidas see juhtub. Üks põhiprintsiipe on see, et see, millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad. Nt õpetaja rolliga on vaja õpilasi jne, vastavalt sellele kujuneb ka õpetaja rollikäitumine, mis eeldab kindla rolli õppimist ning enda kohandumist teatud rollile ja selle reeglitele või nende ümberkujundamisele. Üks sotsiaalse interaktsiooni olulisi mõjusid indentiteedi kujunemisel on see, et teiste
Scott Moss ja Bruce Edmonds, "Sociology and Simulation: Statistical and Qualitative Cross-Validation", American Journal of Sociology, ilmunud aastal 2005, köide 110 number 4, lk. 1095- 1131. Probleemid, millega artiklis tegeletakse Artikli tuumaks on agendipõhise simulatsiooni mudel, mille eesmärk on näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistik...
Tema roll suureneb ajas, talle lisandub järjest uusi ülesandeid. Kui algselt oli personalispetsialist ogranisatsioonis see, kes tegeles vaid personali puudutava dokumentatsiooniga, siis praeguseks on sellele lisandunud värbamise läbiviimine, koolituste planeerimine, psühholoogi rolli täitmine, tülide lahendamine (lepitajaks olemine), tööjõu vajaduste kaardistamine ja veel palju teisi ülesandeid, mis eeldavad laiapõhjalisi teadmisi õigusaktidest, psühholoogiast, sotsioloogiast, turundusest, maailma majanduse hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Võib öelda, et ilma heade suheteta töökollektiivis pole ettevõttel võimalik edukas olla ja nende heade suhete tagamine on nimelt personalitöö üks ülesannetest. Olukorras, kus organisatsioonid rahvusvahelistuvad ning omavahel tuleb suhelda täpsust nõudvatel sakslastel ning ,,minna laskva" suhtumisega indialastel, tuleb leida ühine keel. Peab suutma panna omavahel koostööd
Põhiküsimus Mida tunnetatakse Kuidas tunnetatakse Kes tunnetab Põhiprobleem Seletamine Mõistmine Kirjeldamine Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on
füsioloogiat ja füüsikat) - kõik see sundis filosoofiat tegelema empiirilise ja loogilise teaduste alustega, st neid samu "marginaalseid" teadmiste küsimusi, mida välistab Comte ja paljud tema järgijad. Kolmandaks ja ühtlasi ka viimaseks punktiks, kõik Comte ja tema järgijate katsete eesmärk tõestada eetiliste ideaalide kehtivust ja kandavust ja väärtuse süsteemi osana mehhaanilisest ja metafüüsilisest sotsioloogiast ei lõppenud õnnestumisega. Ei olnud võimalik kaasata väärtuste probleemi teadusuuringutesse, et tuua "pärisest" "olemine" ja säilitada positivistliku kriteeriumi teadusest. 5 Kõik need asjaolud tõstatasid uuesti küsimuse filosoofia kohast teaduste hulgas ja lükkasid tagasi selle vastuse, mida pakuti postitivismi esimesed järgiad. Tulemuseks tekib positivismi teine, ajalooline vorm - mahism, empiriokrititsism (Ernst Mach (1838-1916), R
Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt. Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel suunal huvitutakse pigem sotsioloogiast või kultuuriuuringutest, sotsiaalsetest või kultuurilistest probleemidest ja protsessidest, ollakse kriitilisemalt häälestatud ning nähakse end pigem sotsioloogia väljal paiknevana. 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria – funktsionalism ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse sporti) Funktsionalistliku teooria kohaselt on igal ühiskonna osal oma kindel funktsioon,
massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas domineeriva paradigma teoreetiline element pärineb informatikas ja selle arendasid välja Shannon ja Weaver. Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik ühiskonnaideaal, linaarne mõjude edastamine mudel, mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest. Alternatiivne pradigma. Alternatiivne ehk kriitiline paradigma tugevamaid või nõrgemaid vastuväited domoneerivat paradigmat esindajatele
Maagia puhul on see aga sageli oluline. C.) Religioonile on iseloomulik veendumus, et mingi eesmärgi saavutamiseks tuleb üleloomulikud jõud oma huvides tegutsema panna, näiteks ohverdamise abil. D.) Teaduse puhul tuleb mingi tulemuse saavutamiseks midagi teha, maagia puhul aga pole tegutsemine vajalik, piisab usust jumala heasoovlikkusesse. IV ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÕIGETELE VASTUSTELE (ÜKS VÕI MITU ÕIGET) 3p. Antropoloogiat eristavad sotsioloogiast enamasti järgnevad tunnused: A.) Orienteeritus väiksemamõõdulisusele, kohalikule kogukonnale B.) Suurem kvalitatiivsete meetodite osakaal C.) Laiem uuritavate ühiskonnatüüpide spekter D.) Uurija kui autori roll on vähem teadvustatud E.) Kasutatakse enam kvantitatiivseid uurimismeetodeid 1p. Milliste teemadega seoses käsitletakse näitena kula ringi? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Hälbekäitumine D.) Majandusantropologia E.) Kinkimine F
See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju traditsiooniliselt lähedased. Võib arvata, et just Ameerikas, kus filosoofide ringkond on ulatuslik ja organiseerunud ning kus filosoofidel tuleb võidelda oma üha ahenevate rahaliste ressursside ja tööhõive eest, leiab püüdlus õigustada filosoofilist teoretiseerimist selle rakendamisega eriti soodsa kõlapinna
Subjektiivsed usaldamise määr Lähenemised: agregeeritud e kogukondlik poliitikud fukuyama, putnam /Fukuyama- väärtused ja normid, mida inimesed kaasas kannavad, vajalikud majanduseduks) personaalne e individualistlik psühholoogid: kas on individuaalsed erinevused sots. Ressursside kasutamisel. Vajalik koopereerumiseks. Eristatakse individuaalset kapitali (isiku sots. Seoste hulk ja kvaliteet) Kollektiivset kapitali Portes 2000 sotsiaalse kapitali mõiste suurim eksport sotsioloogiast Putnam sotsiaalse kapitali indeks. Mida suurem seda parem koolitöö. 15.loeng Psühholoogia ülesanded ajuteadustes Käitumine ajus, närvirakkude suhtlemisel põhinev. Närvitalitlust kannavad edasi sünapsites vabanevad ühendid. 1839 Purkinje närvirakk koosneb rakukeha, aksonid, dendriidid ja närvilõpmed elektriline aktiivsus põhjustab polariseerumise ja ioonid hakkavad liikuma, ülekanne sünapsis Olds ja Milner loomad manustavad endile uimasteid
tuleb tutvuda valitsuse ideoloogiaga, eesmärkide, eeskujude ja põhimõtete ning bürokraatlike menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu Vähendada klassivastuolusid
Marksismile omane ideoloogia mõtestamine religioonile sarnaselt. Euroopas tekkis marksismist mitmeid eri harusid, põhjuseks konkreetsema võimaluse olemasolu: Venemaal arusaam marksismist allikate vähesuse tõttu ühekülgne, Euroopas olemas laiemad tõlgendamisvõimalused. Strukturalism Louis Althusser psühhoanalüüs+marksism Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet Frankfurdi koolkond segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism. Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal (konservatiivide edasiareng); kritiseeriv omakorda liberalismi suhtes (üleilmastumise ja kaubanduse suhtes).
Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. KOOLIASJAD onenote Page 1 Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt (1832 - 1920) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 - 1918) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme.
Domineeriva teoreetilise paradigma kujunemine Ühendas endast käsitlused mõjuvõimsast massimeediast massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüüpilised uurimismenetlused, eeskätt esinduslikud küsitlused, .sotsiaalpsühholoogilised eksperimendid ja statistilise analüüsi Ühiskonna normatiivne käsitlus eeldab, et eksisteerib teatav normaalselt funktsioneeriv hea .ühiskond, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik ja korrastatud .Teoreetilised elemendid võeti üle sotsioloogiast, sotsiaalpsühholoogiast ja rakendusinformaatikast .Tunnistati, et massikommunikatsioon võib tuua düsfunktsionaalseid tagajärgi Protsess algab allikast, mis valib teate, mis seejärel signaali kujul edastatakse kommunikatsiooni kanali kaudu vastuvõtjale, kes protsessi lõpp-tulemusena kujundab signaali uuesti teateks. Mudel loodi selleks, et märkida erinevusi saadetud ja vastuvõetud teadete vahel, mis tulenevad kanaleid mõjutavast .mürast või segamisest
joonis 9) kujutatakse piiritlemata mahuga mõistet mitte Euleri ringina, mis A mitte- tähistab teatud piiritletud mahulist istet, vaid kastina. A Vasturääkivuse seosele rajaneb dihhotoomiline liigitus (vt.lk. 14). Kõik eelpool esitatud mõistetevahelised suhted Joonis 9. on kirjeldatud Aristotelese poolt. XX sajandil on lisandunud üks uus, nähtavasti sotsioloogiast laenatud mõistetevahelise seose nimetus - korrelatiivsed. Tartu A B Ülikoolis ja H.Treffneri gümnaasiumis 30-ndatel aastatel Joonis 10. loogikat õpetanud W. Freymann on eestikeelses terminoloogias seda mõistet kasutanud (vt. W.Freymann.Loogika. Trt. 1936, lk. 26). 4. Korrelatiivsed on mõisted, millised vastastikku tingivad ja eeldavad teineteist
kogevad. See tähendab seda, et uurija asetab end mõtteliselt uuritava rolli. Empaatia. Weber kasutab terminit ,,mõistmine" (Verstehen). Weber rõhutas ka, et sotsiaalteadused erinevad reaalteadustest. Lihtsalt jälgimise ja mõõtmisega ei ole võimalik inimtegevust seletada. Sotsioloogia ja ajaloo ülesandeks on Weberi arvates inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. 3. Sotsioloogiliste uuringute lSbiviimine. Suur osa sotsioloogiast tegeleb igapäevaeluga, üsna tavaliste asjadega. Kuna me puutume igapäevaselt nende teemadega kokku, võib näida, et meie kogemused vastavad reaalsusele, et me teame juba niigi kõike. Paljud enesestmõistetavused osutuvad aga sageli lihtsalt eelarvamusteks, millel pole objektiivse tõega midagi pistmist. Eelarvamuste jõudu ei maksa alahinnata. Sotsioloogial on ka eelarvamuste kummutajana suur roll.
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste. Inimühiskonna arengufaasid ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või positiivse"
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides
· emfaatilised partiklid (just, really). 5-6 korda enam · udusus (fuzziness, hedges: and so on, something like). 3 korda · otsesed tsitaadid. 3 korda Distantseeritus: · Passiiv. Kirjas 5 korda enam Vestlusanalüüs/Conversatsion analysis: · Loodi 1960. aastatel, kujunes välja 1970.-80 · Mikroanalüütiline-kvalitatiivne lähenemine (üksikud lõigud) · Loojad Harvey Sacks, Emanuel Schegloff, Gail Jefferson meie transk. Jeffersoni meetodi abil! Sai alguse sotsioloogiast, mitte lingvistikast Käitumise uurimine keele kaudu, mitte vastupidi. Tänapäeval küll muutunud (suhtlusling.). Ateoreetiline lähenemine. · Informandid: sobivad igasugused inimesed ja tekstid. Lähtekohaks on arusaam, et otsitakse universaalseid nähtusi, mis esinevad igal inimesel · Transkriptsioon: vestlusanalüüsi transkriptsioon · Analüüs: üksikute tekstide kvalitatiivne empiiriline mikroanalüüs ilma eelnevate hüpoteesideta Põhimõtted:
Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles
Maailma elanikkonna kasv on aeglustunud viimase kolmekümne aasta jooksul. Mõned riigid on suutnud iivet lühikese ajaga märkimisväärselt alandada: Costa Rica, Kuuba, Mehhiko, Venezuela, Taimaa, enamus Euroopa riike (GER, HUN, EST, LAT jne). Looduskaitse bioloogia kasutab teadmisi ökoloogiast, biogeograafiast, rahvastikugeneetikast, majandusest, poliitikast, sotsioloogiast, antropoloogiast, filosoofiast jpt. Tänapäevane looduskaitse bioloogia erineb eelnevatest: (1) esmakordselt osalevad teadlased, kes rakendavad oma ökoloogilisi, geneetilisi ja sotsiaalseid mudeleid olukordades, mis maailmas reaalselt eksisteerivad, lahendab lokaalseid kui ka globaalseid probleeme. (2) traditsiooniline looduskaitse teenis ennekõike majanduslikke huve, eesmärk oli säilitada teatud liike ja viia nende arvukus maksimaalseks ja siis need majanduslikult ära kasutada
idablokis. 1966. asutati SDV-s ja seejärel mujalgi TA- te ja ülikoolide juurde uurimiskeskused. • See strateegia oli ideoloogiline: noori kujutati ette kõige optimistlikema ja vähem ohtliku grupina keda sai empiiriliselt uurida. Kasvava noorte protestiliikumisega maades nagu Sloveenia noorsoo uurimisinstituute ei loodud. Ideoloogilistele alustele vaatamata olid noorteuuringud empiiriliselt laitmatult läbi viidud sellal kui enamus ülejäänud sotsioloogiast oli abstraktselt teoreetiline ja tugevasti ametliku marksistliku ideoloogia mõju all. Noorsoouuringute algusfaasis keskenduti riigisotsialistikes maades teoreetilistele spekulatsioonidele olulistest mõistetest. Esmalt arutleti klassist ja vanusest stratifitseerivate teguritena ning noorte bioloogiliste ja arenguliste tegurite alusel grupina määratlemisest.
paraneb ja miks; millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega; kuidas paranemist soodustada? Tervisepsühholoogia: jälgib, hindab; määratleb probleemi; kogub andmeid; analüüsib andmeid; loob teooria; kontrollib teooriat. On kujunenud välja erinevate sotsiaalteaduste valdkondadest. Näiteks on mudelid sotspsühholoogiast kasutusel, kliinilisest psühholoogiast, kognitiivsest psüh, sotsioloogiast, meditsiiniline sotsioloogia jpm. Kahtlemata on seotud terapeutiliste ravidistsipliinidega. Terevisepsühholoogia kujunemislugu J.Watson hakkas propageerima psühh kutsuste läbiviimist meditsiini ülikoolides 1912 aastal. S.Freud 1920. Psühhosomaatilise meditsiini kujunemine. F.Dunbar ja F.Alexander hakkasid seostama isiksuse profiile kindlate haigustega. Alexander väitis, et konfliktid tekitavad ärevust, mis tõrjutakse teadvusest välja ning pidevad
1844.a.-eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932), - 1960ndatest alates Lääne-Euroopas (va Itaalias) selge kommunistlike parteide marginaliseerumine - poliitiline praktika seotuna kommunismiga: IMS järgne Saksamaa (1920ndad- kõrgperiood); 1930ndate lõpp/1940ndate lõpp Itaalias ja Prantsusmaal (a la carte kommunism- igale maitsele; eri radikaalsusega parteisid) - Frankfurdi koolkond – segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast, katse paigutada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse, (Max'i käsikirjade olemasolu rõhutamine) - kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism Rahvuslus o Uut legitimiseerimise vorm. Uue poliitilis eeliidi hulgas 19. sajandi jooksul. Sajandi vahetusel võimendub. Võimendub 20. sajandil. o Marksism kiritiseerib teravalt. Ajaline tõusumoment langeb kokku (konkurentsi probleem);
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt
tuleb tutvuda valitsuse ideoloogiaga, eesmärkide, eeskujude ja põhimõtete ning bürokraatlike menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed.
elav õigus toimib, on kirja pandud, on jõustunud · õiguse sotsioloogiline uurimine õiguse faktilisuse uurimine. Vaatleb õigust sellisena, nagu ta oma sotsiaalses kontekstis on. 1. grupielu 2. õiguspraktika teoreetiline ja empiiriline pool on omavahel lahutamatult seotud ja õiguse sotsioloogia näol pole tegu puht-teoreetilise ega puht- empiirilise teadusega. Õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldisest sotsioloogiast. Selle haru eesmärgiks on uuride õigust ühiskonnas, leida seoseid õiguse ja ühiskonna vahel, suhte otsimine ja väljatoomine üksikisiku, grupi, ühiskonna, riigi vahel õiguslike momentidega seotult. See õigus, mis on elav riigi arvates, ei pruugi olla elav teiste subjektide arvates. See ongi õiguse sotsioloogia peamiseks uurimisvaldkonnaks. Tuuakse välja sotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad õiguse arengut. Selleks keskendutakse erinevatele teooriatele et saada aimu, mida on erinevatel
aastatel. Teadmine tuleb kogemusest, empiiriline teadmiste kogumine on oluline tõese teadmise kogumisel. Comte (1798-1857): Comte oli esimene, kes eristas selgelt omavahel tavafilosoofia ning teadusliku filosoofia. Tema jaoks oli tingimata oluline mõista enne reaalteadusi kui hakata hindama keerukat ja kompleksset inimühiskonda. Tema vaatenurgast aitab see määratleda üksikasjalikult sotsioloogiliste meetodite empiirilised eesmärgid. Positiivsest sotsioloogiast peab enne aru saama, et mõista üldse teisi teadusi. “Psühholoogiast ei saa teadust.” Füsioloogilised avastused ja eksperimentaalpsühholoogia teke Sir Ch. Bell, F. Magendie (19.saj): erinevad mentaalsed funktsioonid on vahendatud erinevate anatoomiliste struktuuride poolt (B-M seadus) on teatud tüüpi närvid, mis stimuleerivad tajumist. J. Müller – spetsiifiliste närvienergiate doktriin; 5 eri tüüpi närve, mis sisaldasid neile iseloomulikku energiat
kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt(1832 -1920) -Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste Sotsioloogia kui teadus
vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
Grundnorm ja selle autor: Aga miks PS kehtib? Kelsen teeb mõttelise hüppe- Grundnorm kuskil on mõtteline põhinorm, et PS kehtib. Grundnorm on normide norm, see on lihtsalt olemas, võib võrrelda ka nt. jumala sõnaga. H. Kelseni puhas õigusõpetus. Puhta õigusõpetuse eesmärgiks on luua selline õigusteadus, mis on vaba eetilistest, poliitilistest ja ülipositiivse õiguse elementidest. Puhas õigusõpetus distantseerub selgelt loomuõiguslikult mõistetavast sotsioloogiast ja loodusõigusest tervikuna. Õigusteadus peab olema "puhas" väärtuspostulaatidest. Õiguskord on hierarhiline ja iga kõrgemal asuv norm on kehtivuse tingimus alamalseisva normi suhtes. H. Kelsen iseloomustab ise õpetust kui positiivsuse teooriat, mitte spetsiaalse õiguskorra teooriat. Puhas õigusõpetus on üldine õigusõpetus, mitte rahvuslike või rahvusvaheliste õigusnormide interpreteerimine. Kuid ta loob võimaluse selliseks interpreteerimiseks. Ta
järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi 11 - Neomarksism ( Max Weber) toeub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele( Marxi 1844a eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932) - Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.) - Kultuuriline ja analüütiline marksismi, feminism .Kui saabub naiste poolt valitsetav maailm tuleb see palju inimlikum.
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma
· militaarses patriotism, julgus, lojaalsus, kuulekus, allumine, usk autoriteeti, distsipliin · tööstuslikus sõltumatus, lugupidamine teiste vastu, vastuhakk sunnile ja survele, isiklik initsiatiiv, heasüdamlikkus, tõele suunatus Liikumine toimub militaarsest tüübist tööstuslikku ühiskonda. Mõisted: struktuur, tööjaotus, funktsioon, integratsioon 2.3.Harriet Martineau (1802 1876) · Esimene naissotsioloog · Huvitatud majandusest ja sotsioloogiast 20 · Sotsioloogia tutvustaja Inglismaal Comte traktaadi "Üldine filosoofia" tõlkimine Harriet Martineau Esimene süstemaatiline uurimus Ameerika ühiskonnast "Ameerika ühiskond" 1837 Teda peetakse silmapaistaks sotsioloogiks mitmel põhjusel: · Uurida tuleb tervet ühiskonda, mitte üksikuid fakte Harriet Martineau · Igasugune ühiskonna analüüs peab sisaldama ka naiste olukorra analüüsi
näha, vaid et oleks millelegi toetuda * Siiski on sotsioloogid statistikute silmis tavaliselt amatöörid ja statistilised andmed ei ole iseenses ,,sotsioloogia". Tegemist on sotsioloogiaga alles siis, kui neid tõlgendatakse sotsioloogiliselt, paigutatakse sotsioloogilisse konteksti ja sotsioloogilisi teooriaid on rakendatud. C.W Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime Sotsioloogia kui inimeste aitamine - Uuem nägemus sotsioloogiast Eestis seostub ,,sotsiaaltööga". Turumajanduse jalgade alla jäänute olukorra uurimine ja nende aitamine. Filantroopiline suhtumine. - Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab ,,tegeleda inimestega". * aga mida see tähendab? Sotsioloogia võib olla abiks nii inimeste kui indiviidide aitamisel kui nende kontrollimisel. ,,Inimestega tegelemine" võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna,
saavad ja milline on nende töö sisuline kvaliteet; milline on nende organite koostöövõime ühiskonnaga; millise mulje nad jätavad see toimub sealsete inimeste kaudu, et kuidas nad suhtlevad jne) ERINEVAD AJALOOLISED KOOLKONNAD JA KLASSIKUD ÖKOSOTSIOLOOGIA Auguste Comte 1798-1857 Sotsioloogia kujunes välja 17 saj algul. Rajajaks on prantsuse filosoof ja sotsioloog Auguste Comte (kasutusele võttis ta ka selle mõiste). Comte rääkides sotsioloogiast, rääkis sotsiaalsest füüsikast ja see mõiste kujunes hiljem välja sotsioloogiaks. Ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda. Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
