kontsentreerimine, intensiivistamine); 2) regionaalne käsitlus, s.o. käsitletakse tootmise paigutuse ja arengutaseme ühtlustamise küsimusi. 20.sajandil toimus põllumajandusökonoomikas laialdane matemaatiliste meetodite kasutuselevõtt, mis oluliselt tõstis antud aine rakenduslikkust. Majandusteaduste ja muude teaduste piiril arenevad majandusgeograafia, majandusõigus, jt. piirteadused. Viimastel aastakümneil on majandusteadust hakatud tihedalt seostama matemaatikaga, sotsioloogiaga, küberneetikaga, psühholoogiaga ja muude teadustega. Põllumajandusökonoomika kui teaduse arengule on iseloomulik: 1) sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga ja tehniliste teadused jne. ja 2) uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames. Põllumajandusökonoomika aineks on vastavas tootmisviisis välja kujunenud ( ja kujunevate) majanduslike suhete põhjuslik-tagajärgsete sõltuvuste ja struktuursete seoste uurimine.
aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega. Psühholoogiaga Meditsiiniga- liigne internetisuhtlus mõju vaimsele sõltuvusele Haridusega- kuidas Internetti kasutada, sellest piisab. Fantaasia võimekam. Sotsiaaltööga Sotsioloogiaga- rassiline/kultuuriline erinevus, inimeste gruppide uuringud; soolisi iseärasusi Juhtimisega- juhtimise iseärasuste uuringud 5. Privaatsuse dimensioonid Informatsiooniline personaalne (varjata püütakse finantsilist ja meditsiiinilist infot) Füüsiline reiietus, nõuded kultuurist lähtudes Ekspressiivne (interaktiivne) näidatakse MINA oma tahte järgi suhtlemises (selle on piirid) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus
järjepidevalt erialaste sõnadega ja komadega eristatud mõttekäike, mis lause lõppedes moodustavad ühtse üldterviku). Pean tunnistama, et tutvusin ka ühe bakalaureuse töö ja ühe doktoritööga, et omandada paremat arusaama ja ülevaadet raamatu autorist ja tema ideoloogiatest, kuna ainult Bourdieu tekstist oli raske vajalikku välja lugeda. Olen küll rohkem filosoofia huviline kuid kui mul oleks rohkem aega siis tutvuksin sotsioloogiaga põhjalikumalt olenemata selle keerulistest kuid vägagi valgustavatest mõttekäikudest, aga eks kõik hea ja kasulik omandatakse läbi raskuste. Autori seisukohtade ja vaadetega nõustun põhimõtteliselt kõiges (seda muidugi sel juhul kui olen materjali õigesti tõlgendanud ja selles sisalduvat infot objektiivselt omandanud). Nõustun, et inimeste arvamused tulenevad nende põhimõtetest moraaalikoodeksitest,
o Tähtis üksikisik o Tähtis enda isiksus · Maskuliinsus o Kõvad väärtused o Konkurents o Karjääri tegemine · Feminiinsus o Naiselik/Pehmed väärtused o Kodu, nõrkade aitamine jms o Inimeste aitamine o Vaadatakse, et keegi ei jääks ripakile või maha · Suhe ajasse/ Aja kasutamine o Kui täpselt ajast kinnipidamine Sotisaalpsühholoogia · Tegeleb inimhulkade ning nende suhetega · On seotud sotsioloogiaga · Üks allharu reklaamipsühholoogia · Perekonnapsühholoogia · Tööpsühholoogia Arengusuunad · Biheiviorism o Tuleneb sõnast behavior=käitumine o Kogu psühholoogia käitumise uurimine o Peamised punktid Inimene ja loom on enam-vähem üks · Kõik oleme imetajad, meie lihtsalt kõrgemad imetajad o Keskendus õpetamisele Nt tsirkuse loomade õpetamine
'ära tegema' 29. Mis on kaasamise põhieesmärk? (konsulteerimine/informeerimine/osalus/kõik ülalmainitud) KÕIK ÜLALMAINITUD 30. Mis ei ole antropoloogia probleem rõhuasetus kontekstile 31. Mida ei saa ennustada iibekordajaga? (immigratsioon???) 32. Kui palju mängib rolli isiksuse kujunemisel kodune kasvatus ja perekond? (väga oluline/olulisem kui pärilikkus/ebaoluline/pole uuritud) EBAOLULINE 33. Ligimesearmastus tuleb moraalist 34. Kuidas sarnaneb antropoloogia sotsioloogiaga? teooriad ja uurimisvaldkonnad, autorid 35. Eestit iseloomustab (kõrge objektiivne, madal subjektiivne heaolu; kõrge objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu; madal objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu???; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete,
ja veonduslik ala (Tln-Tartu mnt-l hästi näha palju ladusid, tööstushooneid jm). Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine
ja veonduslik ala (Tln-Tartu mnt-l hästi näha palju ladusid, tööstushooneid jm). Inimgeograafia uus paradigma: Geograafia ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond Ruumiline korraldumine ja korraldatus Funktsionaalregioon Vahemaa summutav või hoopis kanaliseeriv toime Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine
vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega. Sotsiaalpsühholoogia- huvikeskmes on inimese tunnetuse, Nõustamis psühholoogia tundmuste ning käitumise mõjutatavus ja sõltuvus teistest inimestest. Et sotsiaalpsühholoogia uurib ka gruppide mõju indiviididele, on ta lähedases kokkupuutes sotsioloogiaga. Neuro psühholoogia Tervise psühholoogia Spordi psühholoogia Kohtu psühholoogia Militaarpsühholoogia- Organisatsioonpsühholoogia 7.Geeniteaduse ja arengupsühholoogia seos
analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng- Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel aga võib leida kaugeleulatuvaid analooge lihtsamate biosüsteemide juures. Ka semiootiline protsess ise on teatavas mõttes ühtlasi modelleerimise protsess. Bioloogilistes äratundmisprotsessides võib seega näha ikooniliste mudelite olemasolu, mis on eelkäijad sümbolilistele mudelitele. Kultuurisemiootika käib käsikäes sotsioloogiaga. Kultuuritraditsioon on jagatud ja sotsiaalselt kinnistatud märgisüsteem/sümbolsüsteem mida kasutame vastavalt harjumuspärastele ootustele. Selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse. Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri. Kultuur
mille järel sünnivad uued esteetilised alused. Postkoloniaalne teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm, kus kolonialismijärgsed kultuurielemendid ühendatakse põliste traditsioonidega. ,,4. maailma teater" interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Koloniseeritud maades elavate põlisrahvuste, vähemuskultuuridesse kuuluvate lavastajate looming. Publiku-uuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Kitsas mõttes uuritakse sotsiaalset ja kultuurilist tausta ning teatrikäitumist. Uuritakse, kes ja miks käivad teatris ja kuidas nähtut hindavad. Objektid on 3 tasandil: - Makrotasandi uuringud suured vaatajate grupid. Uuritakse üht lavastust, teatrit või ajastut. - Mikrotasandi uuringud individuaalne vaataja. - Mudelvaataja ideaalne või hüpoteetiline vastuvõtja. Palju uurimismeetodeid: 1) Kvalitatiivsed statistika, vaatlused
Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m) ; sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem Kas draama on ka keerulisem kui proosa? Kirjandus, ühiskond, kultuur - kirjaniku päritolu, tõekspidamised jne - tekstis avalduvad sotsiaalsed teemad, tõekspidamised jne - lugeja ja teiste kirjanduskultuuris osalejate päritolu, tõekspidamised, sotsiaalsed suhted 1.sotsioloogiaga (Pierre Bourdieu) 2.kirjandusega 3.eneseküllasus / väline tingitus * ideed ja ideologiseeritus - ideede ajalugu - marksism, rahvuslus, feminism jne (Michel Foucault) Kultuur - mistahes inimtegevus - mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum - vaimne tegevus - kunstiline tegevus etc Kultuurisituatsiooni komponendid - osalejad (saatja, vastuvõtja jne) - olukord (aeg, ruum jne) - tekst - keel - tegevus
Marc Bloch (1886–1944) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Huvitub mitte inimesest, vaid inimestest; ajalugu on teadus inimestest ajas; inimeste kooslustest, sotsiaalsetest rühmadest jms. Eesmärk on hõlmata inimeste ühiskondlikku elu kogu täiuses, igakülgsetes vastastikustes seostes. ◦ Rõhk koostööle teiste sotsiaalteadustega, eriti majandusteaduse, geograafia, antropoloogia ja sotsioloogiaga. ◦ Enda uurimistöös keskendus eeskätt keskaja sotsiaal- ja majandusajaloole, pöörates tähelepanu esmajoones kollektiivsetele nähtustele – ühiskondlikele, majanduslikele ja mentaalsetele struktuuridele. • Käsitlus mentaliteediajaloost: ◦ Konkreetse minevikuühiskonna igakülgne mõistmine eeldab tollaste mõtlemis- ja tunnetusviiside – “mentaalse atmosfääri” – tundmist.
Individuaalselt, aga ka grupis võib mõni dimensioon teistest tähtsam olla või täiesti puududa. Probleem: mudel/süsteem on uurimise, mõtlemise abivahend, aga tegelikult ei ela inimesed (religioosses mõttes) süsteemselt, nende religioon pole süsteem. Seosed on olemas, aga ranget süsteemi nende vahel mitte. Sotsiaalkonstruktivistlik vaade religioonisotsioloogias: religioonisotsioloogia uurib religiooni inimlikku osa, ei küündi vaimseni. Mida religioonisotsioloogia uurib? Sotsioloogiaga samu teemasid: 1. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid gruppe. Religioonisotsioloogia uurib religioosseid gruppe, ühendusi, organisatsioone. 2. Sotsioloogia uurib rotsiaalset suhtlust, seda, kuidas inimesed end üksteisele esitlevad, kuidas identiteet muutub. Religioonisotsioloogia uurib religioosset, jumala ja inimese vahelist, religioossete inimeste omavahelist suhtlust. 3. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid institutsioone (perekond, riik, majandus, teadus,...).
* Sapir-Whorfi hüpotees: keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. * Keel määrab meie mõtlemise - tänapäeval niiväga seda seisukohta ei toetata, vaid nõrka versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku sinine ja kollane nöör või sinine kepp ja sinine nöör) * Masing: eestlastel pole tulevikku nii suur tung kui näiteks indogermaanidel. Poliitantropoloogia Ühiskonna struktuur Sotsioloogiaga sarnased mõisted (kohanemine, akulturatsioon, staatus jne). Chicago koolkonna mudel: kontakt-konkurents-kohanemine-assimileerumine Staatus ja roll. Ühiskond on ühiste huvidega inimeste sotsiaalne süsteem, mis koosneb erinevatest positsioonidest staatustest. Sellele sobiliku käitumise eeskiri roll. Siirderiitused. Laps kasvades vahetab staatusi. Siidrumine ühest staatusest teise on ühiskonnas reguleeritud. Staatused: · Omandatud: saavutatakse isikliku tublidusega.
· Kuriteovahendite eemaldamine (kontroll tulirelvade üle) · Kuriteo rentaabluse vähendamine (märgistamine jne) · Formaalne kontroll (lennujaamad ja seadmed) · Loomulik kontroll (valgustatud tänavad) · Töötajate korraldatud kontroll · Elukeskkonna planeerimine 1. Õiguse sotsioloogia puutepunktid õiguse filosoofia ja õiguse ajalooga. Kõik distsipliinid, mida üritame õiguse sotsioloogiaga võrrelda, tegelevad inimesega ühiskonnas: 1) õiguse sotsioloogia ja õiguse ajalugu mõlemad tegelevad ühiskonna arengu uurimisega ja on seisukohal, et ühiskonnad arenevad madalamalt astmelt kõrgemale ja täiustuvad. Õiguse ajalugu käsitleb arengut tagasipöördumatu protsessina, üritatakse interpreteerida olnud sündmusi ja selle juures jääda nii objektiivseks kui võimalik. Õiguse sotsioloogia aga tegeleb
sekundaarsed ja tertsiaalsed tsivilisatsioonid; ajutised tsivilisatsioonid. Va- hel jääb tsivilisatsioon oma arengus seisma ja ei käi kogu teed läbi. Ta toob näitena juudid17 . Ega kogu see arutlus väga primitiivne ei olegi. Kuidas tsivilisatsioonid tekivad? Toynbee arvates mingi väljakutse tule- musena. Tsivilisatsioon on inimeste vastus situatsioonist tingitud väljakut- sele. Iga tsivilisatsioon on unikaalne, aga protsessid on sarnased. Toynbee arutlustes on sarnasust ajaloolise sotsioloogiaga. Näiteks Egiptuses oli väl- jakutse looduslik. Maad hakkasid kõrbestuma ning inimesed pidid kusagilt toitu leidma. Lahenduseks oli Niluse oru kasutuselevõtt. Väljakutse ei pea olema alati looduslik, aga nii oli see enamasti esmaste tsivilisatsioonide pu- hul. Järgmised põhjused olid juba sotsiaalsed. Toynbee arvates peab väljakutse inimestele, mis tsivilisatsiooni tekitab, olema piisava tugevusega. Kui elu on liiga kerge ja hea, siis väljakutset ei
Seega toimub infoteaduses infoliikumise raamistikus nihe süsteemikeskselt lähenemiselt kognitiivsele lähenemisele. Seda on iseloomustatud kui tähelepanu nihkumist infosüsteemidelt inimestele. 6. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Raamatuteaduse interdistsiplinaarsus / raamatuteaduse seosed: kirjadusteadusega, teadusloo, filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: · loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma · sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma 10 · humanitaar- ja kunstiteadused inimeste loomingu sisu ja konteksti.
Tahetakse seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvaid muutusi * nt. perevägivalla levik; seosed rahvusliku päritolu ja tööhõive vahel; suhtumised teatud poliitikamuudatustesse jne * tavaline probleem on, et otsustajad suhtuvad tulemustese ,,nagu joodik lambiposti": mitte et näha, vaid et oleks millelegi toetuda * Siiski on sotsioloogid statistikute silmis tavaliselt amatöörid ja statistilised andmed ei ole iseenses ,,sotsioloogia". Tegemist on sotsioloogiaga alles siis, kui neid tõlgendatakse sotsioloogiliselt, paigutatakse sotsioloogilisse konteksti ja sotsioloogilisi teooriaid on rakendatud. C.W Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime Sotsioloogia kui inimeste aitamine - Uuem nägemus sotsioloogiast Eestis seostub ,,sotsiaaltööga". Turumajanduse jalgade alla jäänute olukorra uurimine ja nende aitamine. Filantroopiline suhtumine. - Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab ,,tegeleda inimestega". * aga mida see tähendab
Talle langes valik seetõttu, et sealkandis oli Kremli tegelaste suvituskoht. Gorbatšovi toetajaks saab just Juri Andropov, kes tema eest Kremlis hea sõna kostab ja tänu kellele ta Kremlisse tuuakse. Tema abikaasa Raissa Gorbatšova (Titarenko), kes läks Moskva Riiklikku ülikooli, kuna oli kiituskirjaga keskkooli lõptenud, sai ilma eksamiteta. Õppis Moskva ülikoolis filosoofiat, hiljem, kui Gorbatšoviga kaasa läks, hakkas Nõukogude sotsioloogiaga tegelema. 1967 kaitstud kandidaadikraad oli sotsioloogiline uurimus kolhoosi liikmetest (millised uued jooned talupojale juurde tulnud seoses kolhoosikorraga). Teaduslikus mõttes polnud väga tõsine. Alguses ei saanud Stavropolis tööd, hakkas õpetama põllumajandusinstituudis ja mujal filosoofiat. 70Ndate II poolel Moskvas sai temast ka Moskva ülikooli õppejõud. On oluline selles mõttes, et kui varasemal ajal
maffia-) grupeeringute tekke näol. Ka leiab paralleelselt igasuguse "varjatud normiloominguga" aset sotsiaalsete väärtuste (ja neist väärtustest ettekujutuse) deformatsioon, mille puhul "varjusolevad" normid tunnistatakse olulisemateks kui riigi poolt kehtestatud normid. See aga tähendab kogu õigussüsteemi nõrgenemist. Nähtus, mida nimetatakse "varjatud normiloominguks" tekib kehtivate normide ebaefektiivsuse korral. Õiguse efektiivsuse küsimused on aga tihedalt seotud poliitilise sotsioloogiaga, kuna keskseks probleemiks on siin otsuste tegemine, s.o. õiguse realiseerimine, mis omakorda sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Sotsiaalteaduslikku suunda, mis õigusnormi rakendamise uurimisega tegeleb, nimetatakse reaktsiooniteooriaks, mis keskendab tähelepanu sellele, kuidas õiguskaitseorganid oma kompetentsi piires õiguserikkumistele reageerivad. avalik normi looming on seaduspärane ja olemas olev normistik
annaabi.ee 
