Eesti sotsiolektide seisund
normikeelt või vastupidi, suhestavad ennast eeskätt sellega);
- kuidas hakkab uues keelelises olukorras käituma ajakirjandus. Juba praegu on nt lehtede
ja ajakirjade lugejaskond selgelt kihistumas (nt Sl Õhtulehe lugejad kuuluvad enam
madalamatesse kihtidesse ja Päevalehe lugejad kõrgematesse). Kas see toob kaasa ka
ajalehtede keele muutused, mis omakorda hakkavad võimendama kihtide keelelisi
erinevusi.
Neljandaks, loomulikult on need uurimused olulised ka keelestrateegia seisukohast.
Sotsiolektiliste uurimuste põhjal on võimalik prognoosida tegelikult eesti keele muutumise
suunda, tehes kindlaks, millised sotsiaalsed rühmad mõjutavad tegelikult eesti keele
muutusi ja millised reaalajas esinevad sotsiolingvistilised erinevused on nendega seotud,
olles seega keelemuutuste kandjad. (Loomulikult võivad keelelised kihierinevused tulla nii
väiksed ja teadvustamatud, et see probleemistik ei hakka omama keelestatreegia
seisukohast tähtsust. Kuid see on ainult üks hüpotees
annaabi.ee 
