Sotsialismimaades tulid võimule kommunistid keda toetasid sõjavägi ja julgeolekuorganid.KGB. Sotsialistlik Sõprusühendus 10-NL,Viet,Pol,Rum,Sak,Tse,Ung,Bulg,Kub,Mong.välja jäid Hin,Jugo,Alban,P- kor,ei tahtnu Läänega koostöö,mõjusfärist väljas,kaugel asus.sotsialistlik orientatsion-moskva meelse poliitika levitamine ja kontroll arenguriikides afr asi.kontroll tuli rahalise,sõjalise,majanduse kaudu.N:Konga,Somaalia,Benin,Eti Oopia.Poliitiline süsteem sotsialistlikes maades oli ühtlustatud NL eeskujul:Valitsev partei,kommi partei, Isikuvõim,Juht meelepärane moskvale(liberaalne),tsensuur.Smaades oli eeskujuks NL majandus:riigistatud Ettevõtted,kollektiviseeritud põllumajandus,plaanimajandus.Vastastikuse MAjandusabi Nõukogu VMN Vastukaaluks lääne majandusabil,sidus liikmesriigid NSVLmajandusega.Varssavi Lepingu Organisatsion VLO-sõjaline org.vastukaaluks NATOle,sõjalis poliitiline liit
Tähtis on hetkene aeg, mitte minevik. Realismi viljeleti Euroopas ja Venemaal. Mille poolest on realismi voolud erinevad? Realism: Mõnikord samastatakse naturalismiga, enamasti olustiku- ja maastikumaalid, kujutati tööstseene, lihtrahvast. Rõhk aktuaalsusel ja tänapäeval. Idealismi vastand. Sotsialistlik realism: Võetud kasutusele Venemaal. Nõuti proletaari ja parteiülistust. Võideldi formalismi, intuitivismi ja kosmopoliitsuse vastu. Levis sotsialistlikes riikides. Programmiline kunst. Peateemad on revolutsioonilise proletariaadi klassivõitlus ekspluateerimise vastu ja töölisklassi ülistamine. Abstraktsionalismi vastand. Impressionism: 1870-ndatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool. Pearõhk on hetke edasiandmisel. Tegeles eelkõige valgus- ja värvirpobleemidega. Vastandus akadeemilisele kunstile. Ei kasutata lokaaltoone, traditsioonilisi kompositsioone, süzeed. Maaliti peamiselt vabaõhumaale. Viljeleti portree- ja aktimaali
*NSVL teostas seda , sest ta tahtis laiendada oma võimu ka väljaspool sõprusühendust ning selleks andis ta vaesematele ja mahajäänud arengumaadele rahalist ja majandusliku teostust. *Sinna kuulusid: 1) Lõuna-Jeemen 5) Etioopia 2)Somaalia 6)Angola 3)Kongo 7)Mosambiik 4)Benin 8)Afganistan jpt. 6.Milles avaldus sotsialistlikes riikides juurutatud nn Nõukogude mudel?Milline organisatsioon juhtis poliitilist elu,millele see toetus? VASTUS: * Sotsialistlikes riikides hakati nende poliitilist elu ühtlustama NSVL-i eeskujul. *Kommunistlik partei see toetus julgeolekuorganitele , mis aitasid hoida ühiskoda vaos. 7.Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus?Mis on plaanimajandus? VASTUS: *Majanduselu tugines plaaniajandusele.Tootmine toimus mitmeid kordi plaanide alusel,pearõhk
II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kõrgemad ametnikud olid kommunistid, kontrolliti ka kultuurielu Julgeolekuorganeil suur võim, pidev hirm ja otsene terror Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud
Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arves- tati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teha revolutsiooni teel, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ning Teise maailmajõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavaba- riigis. Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad ja väikesed maksud; üksikisikut peetakse täht- samaks kui kollektiivi.
-1948. aastal. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei - kommunistliku partei - kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Nii oli tegelikult kõigis sotsialistlikes riikides tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Enamasti jäid nad ametisse kuni surmani. Vaid erandjuhtudel tagandati nad võimult kas parteisisese võimuvõitluse tagajärjel või Moskva nõudel. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige
Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul." Marx oma ideedega on olnud suureks eeskujuks ning kultusobjektiks paljudes hilisemates sotsialistlikes riikides, märkimisväärseim neist Nõukogude Liit. Kasutatud materjalid: ENEKE 2, Tallinn 1983 Karl Marx, ,,Kapital", Tallinn 1953 http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://wiki.zzz.ee/index.php/Karl_Marx http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://en.wikipedia.org/wiki/Das_Kapital
4. Kirjelda sotsialistlikku majandusmudelit! Mida see endast kujutas? Mis on plaanimajandus ja mis käsumajandus? Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Koostati kohustuslik plaan, populaarsed olid viisaastakud. Käsumajandus on majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Miks ei olnud sotsialistlikes riikides turumajandus võimalik? Sotsialistlikes riikides kontrollis majandust riik, turumajanduses on vajalik vaba turg. 5. Mis on Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? Millal see asutati? Kes sinna kuulusid? Miks see asutati? Majandusalase koostöö organisatsioon, mis loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida USA pakkus Marshalli plaaniga. 1949. Aasta jaanuaris. Ida-Euroopa riigid. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. 6
Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve. Selline traditsiooniline majandussüsteem võib püsida muutumatuna väga pikka aega. Majanduslikku arengut sellega ei kaasne. Praegu on levinud tavamajandus paljudes Aafrika ja Lõuna-Aasia riikides. 2) KÄSUMAJANDUS: Selle majandussüsteemi põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus. Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust majandustegevusse sekkuda. Käsumajandus esineb ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus aastateks ette planeeritud. Planeerimise käigus ei arvestata tarbija vajadusi vaid tootmismahtusid.
Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Tegeldakse peamiselt algelise püllumajanduse ja käsitööga. Selles majandussüsteemis ollakse harjunud tegutsema nii, nagu seda on teinud esiisad (ROMET:D)ja nende esiisad. Käsumajandus- põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Kogu majanduslik võim koondub riiigi kätte. Enamikule majandusküsimustest , nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimustele, leiab vastuse kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks poliitilised või religioossed ideed, mille õigsust püütakse iga hinna eest tostada ka majanduses. Käsumajandussüsteem on ideolooogiliste ja religioossete ideede realiseerimise vahend. Üksisikul ei ole peaaegu mingit võimalust majandustegevusse aktiivselt sekkuda.
Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud reziimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL. 5. Perestroika ja glasnost 1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatsov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost avalikustamine, s.t
ajal. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne- Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. 7. Miks puhkesid Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides kriisid? Osata nimetada Ungari ülestõusu 1956 ja Tšehhoslovakkia ülestõus ehk Praha kevadet 1968. Kuidas kriisid lõppesid? Täpsemalt tuleb teada Berliini kriisi 1961: müüri ehitamise põhjused, müüri likvideerimine. Kriiside põhjused:1) Ei soovitud sõltuda Moskvast 2)Puudusid demokraatlikud vabadused 3)Elatustase oli madalam kui lääneriikides 4)Teisiti mõtlejaid kiusati Ungari ülestõus 1956- NSVL sõjavägi surus maha Ukraina ülestõusu Tšehhoslovakkia ülestõus e
Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani. *Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda.
sätestatud. Ettevõtted ei teeni kasumit, sest tulu ei lähe otseselt kaupade tootjatele ja edasimüüjatele, vaid riigile. Hüviste hinnad ja toodete kogused määratakse riigi poolt ning produktide otsasaamisel pole midagi teha. Kui turumajanduses võib iga müüja hinda tõsta või alandada vastavalt turukonjunktuurile, vältimaks defitsiiti või ülejääki, siis käsumajanduses on see vältimatu. (Käsumajandus & …, 2015) Selline majandusvorm kehtib põhiliselt sotsialistlikes ja kommunistlikes riikides. Reguleeritud on kui palju, mida ja kellele toota. Käsumajanduse positiivseks küljeks on rikkuse võrdsem jaotumine. Lisaks sellele kehtib riigis stabiilsus ning kui lähtuda võrdluses turumajandusega, siis võimu poolest on valitsusel parem hallata majandusprobleeme – ei pea arvesse võtma otsuseid lähtudes turgudest. Suureks plussiks võib välja tuua ka selle, et tagatud on tasuta kaubad ja teenused nagu näiteks eluase, meditsiin ja haridus
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991.
Otsene sõjaline sekkumine, suruti maha. 5. Mis on sotsialistlik orientatsioon? Miks ja kelle poolt ja kuidas seda teostati? Milliseid riike see puudutas? (lk 45) Sotsialistlik orientatsioon on riikidel, mis saavad NSV liidult majanduslikku ja rahalist abi. Et mõjuala suurendaja, NSV Liidu poolt. Toetati majanduslikult ja rahaliselt, sageli saadeti nendesse riikidesse ka sõjatehnikat ning sõjaväelisi nõuandjaid. See puudutas vaesemaid ning arengumaid. 6. Milles avaldus sotsialistlikes riikides juurutatud nn Nõukogude mudel? Milline organsatsioon juhtis poliitilist elu, millele see toetus? (lk 45, 46) Poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Mõnes riigis võis ka teisi parteisid olla, kuid nende osatähtsus riigi juhtimises oli väike. Tähtsaim roll oli partei liidril, keda nimetati pea- või esimeseks sekretäriks. Tegemist oli isikuvõimuga. Parteide pead pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale.
Suurtööstuse loomine, mille tulemusena tööstuslik tootmine muutub majanduses valdavaks. Sellega kaasneb suurte tööstuskeskuste loomine, väiketootmise väljatõrjumine, kogu rahvamajanduse tehniline progress. Kapitalistlikes riikides algab industrialiseerimine kergetööstuse arendamisest, mis nõuab suhteliselt vähem kapitali ja annab kiiremini kasumit. Kui kergetööstuses on juba kasum tulemas, algab rasketööstuse arendamine. Sotsialistlikes riikides seisneb industrialiseerimine suurtööstuse, esmajoones rasketööstuse ja selle südamiku – masinatööstuse plaanipärases arendamises. See kindlustab sotsialistlikku korda, tagab riigi tehnilise ja majandusliku sõltumatuse kapitalistlikust maailmast. NVSL alustas industrialiseerimist 1926. aastal. Sundkollektiviseerimine. 1920. aastate lõpul tekkisid NSVLs raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna
ega muude sunniorganite omavoli vastu. Riigiaparaat on tsentraliseeritud ning bürokraalik. Reguleeritud on inimeste eraelu. Haldusriigis on yäitevvõim,mis märgib rolli.Täidesaatev võim suunab seadusandlikku võimu ja kohtuvõimu. See tuleneb selle riigi sotsiaalpoliitilisest ja sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest. Kuid samuti selle riigi politiilisest olemusest ja selle riigi antud arengu etapis. Sotsialistlikes riikides reguleeritakse majandus detailselt. Kõik on normidega reguleeritud. Majandusel lastakse areneda objektiivsete majandusalustel. Kui tekib vajadus majanduse reguleerimiseks,kasutatakse peamiselt dipositiivseid vorme. Ükski riik ei saa läbi ilma majanduse õigusliku reguleermiseta. Igas riigis tekivad majanduse erinevatel organisatsioonidel erinevad majanduslikud huvid ning eesmärgid. Ühiskonna seisukohalt
14. Wasby, S.L. The Supreme Court in federal Judicial System. Chicago 1989. 15. , . . Moa 1989. 2 III SEMINAR 22. märts 2014 kl 10.15-11.45 1. Sotsialistlik õigus ideologiseeritud õigusena. 1.1. Selle ideoloogiline baas (filosoofia + poliitika). 1.2. Ius commune seosest sotsialistliku õigusega. 2. Võrdleva õigusteaduse spetsiifika sotsialistlikes õigussüsteemides. (Ajaloos ja praegu). 3. Sotsialistliku õiguse struktuur ja allikad. 4. Kaasaegsed sotsialistliku (kommunistliku) orientatsiooniga õigussüsteemid. Nende kujunemise ja arengu ajaloolised eeskujud ning põhimõtted. KIRJANDUS: 1. Ainekavas näidatud materjalid. 2. Collins, H. Marxism and Law. Oxford 1982, pp 1-93. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 155-306
ebaausad *tootmine toimus parteilise käsu alusel Mis oli sotsialistliku demokraatia eesmärk?-Pidi varjama ebademokraatlikku ühiskonda ning kommunistliku partei ülevõimu. Mille poolest erines see Lääne demokraatiast?-Läänes oli mitu kandidaati,sotsialistlikes riikides üks. Läänes oli ausus ja sõnavabadus. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem? Sotsialistlik Kapitalistlik Plaan reguleerib Turg reguleerib Rasketööstuse eelistamine Tarbekaupade tootmine esikohal Omand riigistatud eraomand 3.Milles seisnes sotsialistlike riikide koostöö?
Sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtted on seadustega tagatud konkurents ja sotsiaalne kaitse. 12. Käsumajandus. Kuidas toimib? Kas üksikisik võib mõjutada käsumajandust? Selle majandussüsteemi põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus.Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust ajandustegevusse sekkuda. Käsumajandus esineb ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus aastateks ette planeeritud
sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. NATO asutamine 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile. NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). Kriisid ja sõjad külma sõja ajal
See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandused juhtima majandust ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooniga, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja peale Teist maailmasõda Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Kommunism praegu: Kuuba, Põhja-Korea, Hiina Rahvavabariik. Ideoloogiad Parempoolne ideoloogia: 1) Ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse. 2) Eesmärgiks on suur tööhõive, kõrged palgad ja väiksemad maksud. 3) Üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi 4) Pooldatakse konkurentsi (Reformierakond, IRL) Vasakpoolne ideloogia: 1) Pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse
NSV Liit loomulikult USA abi vastu ei võtnud, vaid lõi koos oma mõjualuste maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Selle eesmärgiks oli oma liikmesriikide majanduse parandamine ning vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning saavutas sellega ka parema kontrolli nende riikide üle. Organisatsioon varises aga 1980.aastate teisel poolel kokku seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega. 1948.aastal pandi Tšehhoslovakkias, mis oli küll Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Selle vastu reageerisid lääneriigid luues Brüsseli pakti. See omakorda oli eelkäijaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO loomisele. NATO loodi 1949.aasta aprillis vastukaaluks NSVL sõjalisele võimsusele. NATO asutajateks olid Belgia,
· suunas kogu majandusjõu raske ehk sõjatööstuse arendamisse · madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine · 1947 kaotati kaardisüsteem; hinnad tõusid, ent palgad kasvasid aeglaselt; rahareform; defitsiit ja järjekorrad · võideldi kosmopolitismiga Churchill pidas 1946. a märtsis kõne, millest ta hoiatas NSVL'i ekspansionismi eest. Seda kõned on peetud sotsialistlikes riikides ka külma sõja alguseks. USA's: · kaotused väiksemad kui Euroopa riikides · turumajandus ja demokraatia · majandusprobleemid demobiliseerimise tõttu · sõjatootmise vähendamine tööpuuduse kasv, sotsiaalsed pinged · välispoliitikas süvenesid isolatsionalismi meeleolud 1948 valiti presidendiks Truman. Välispoliitikas kujunes välja Trumani doktriin, eesmärgiga NSVL'i ekspansiooni tõkestamine, USA
kõigis sotsialismi leeri riikides *Kasvas dissidentide arv kõigis Euroopa sotsialistlikes riikides Vietnami sõda PõhjaVietnam, Lõuna Kahae erineva *USA sai lüüa ja kogu 1964-1973 Vietnam,US and A, NSVL, ideoloogiagaga Vietnami Vietnam muudeti Hiina vastasseis millesse sekkus sotsialistlikuks
traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda majandamisviisi sõna naturaalmajapidamine. Majanduse põhiküsimused lahendab perekond või hõim.Tegeldakse tavaliselt algelise põllumajanduse ja käsitööga. Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve. Käsu- ehk plaanimajandus - põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus.Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust majandustegevusse sekkuda. Segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor. Alati on sellised kaupu ja teenuseid, mille nõudmist-
tuleb vähem süüa, mitte nii palju juua ega suitsetada või kui suitsetada, siis see tegevus peatada. Ja tõepoolest sellised harjumuste muutused tunduvad olevat vilja kandmas. Viimastel aastakümnetel on oodatav eluiga sünnihetkel tõusnud järsult enamikes tööstusriikide ühiskondades. 1970-1990 lõpp oodatav eluea pikkus naiste jaoks oli üle 80 aasta ja meeste jaoks üle 75 aasta. Kui oodatav keskmine eluiga ei ole tõusnud, nagu näiteks mitmetes endistes sotsialistlikes riikides on juhtunud, siis võib selles süüdistada õige arstiabi- ja tervishoiuteenuste puudumist. Mesle mainis toitumisharjumuste põhjal suure sealiha ja loomsete rasvade tarbimine ning tõusnud alkoholi ja sigarettide tarbimine laiendab lõhet oodatava eluea vahel võrreldes neid teiste tööstusriikidega. Nizard väitis, et 4 faas oli just alanud, mille käigus suremus pahaloomuliste kasvajate tagajärjel väheneb ning nende haiguste esinemissagedus langeb
Õigus tekib aga poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid, indiviidid ja ka kogu rahvas ja mis leiab riigi poolt kompromissina väljenduse. Ehk õigus on rigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õiguse seos majandusega Õiguse ja majanduse omavahelise seose ja majandusliku regulatsiooni ulatuse määrab iga riik ise, kuid teatud määral peab iga riik korraldama oma majandust läbi õiguslike vahendite. Sotsialistlikes riikides on õiguse ja majanduse seos suurem kui demokraatlikes riikides sest kasutab aktiivselt oma õigust majanduse korraldamisel. Demokraatlik riik on aga liberaalsem ja tagasihoidlikum. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õiguse mõiste õiguse mõiste määratlemisel lähtutakse temale omastest tunnustest: 1. Õigus on käitumisreeglite ehk normide kogum. 2
peamiselt Aafrikas ja Ladina-Ameerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi kaasatoonud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus.
dimensioonide tähtsus ajalooliselt muutunud? 1. Majanduslik ebavõrdsus klassipositsioon, 2. Staatus sotsiaalne prestiiz, 3. Võim Ajalooline muutus: 1. Põllumajanduslikes ühiskondades on olulisimaks staatus (ühiskondlik prestiiz), 2. Tööstusühiskonnas muutub kõige olulisemaks majanduslik ebavõrdsus klassierinevused, 3. Bürokraatia kasvades muutuvad riiklikud bürokraatiad järjest võimsamaks ja oluliseks muutub võimu dimensioon (seda eriti sotsialistlikes riikides). KRIITIKA: arvestades üleilmset ja riikidesisest jätkuvat ja kasvavat sissetulekute lõhet, on Marxi rikkad-vaesed seletus ebavõrdsusele tõele lähemal kui kolmedimensionaalne mudel. 30. Mida näitab Kuznetsi kõver? Näitab et enamasti keerukama tehnoloogiaga kaasneb rohkem väljendunud sotsiaalset rahulolu. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisega on tekkinud ka majanduselu ebavõrdsus, mida näitab katkendjoon Kuznetsi kõveral. 31
Aafrikas ja LadinaAmeerikas). Diktatuur tuleb võimule pärast veriseid ja suuri segadusi tekitanud revolutsioone. Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, st ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli ,,aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Ülaltoodud tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Kaasaja demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus.
1955. aastal suunas EKP majandusliku edasimineku üle 300 inseneri, töölise ja teenistuja perioodiks. Selles oli oma osa alalisele tööle kolhoosidesse nende psühholoogilise kliima mahenemisel. paremaks juhtimiseks, mis vastas Kui Stalini ajal oli majanduses täielikult leninlikule dogmale lin- juhtivatel kohtadel töötanud inimesi naproletariaadi juhtivast osast kammitsenud halvav hirm, sest sotsialistlikes ümberkorraldustes. kolhoosiesimehe või teha- sedirektori Tegelikult ei vajanud majandid aga iga väiksemgi vääratus võis tuua mitte parteikooli haridusega töölisi, kaasa süüdistuse kahjurluses ja vaid traktoreid. Nimelt iseloomustas vangilaagri, siis Stalini surma järel toonast kolhoosimajandust üks eriti üldine hirmufoon vähenes. Kusagile ebaratsionaalne joon -
s. sapiens) ja säilisid veel arhantropused (H. erectus). On üsna tõenäoline, et hominiidide evolutsiooni igal ajajärgul eksisteerisid kõige tüüpilisemate vormide ("staadiumimäärajate") kõrval sellised inimlaste esindajad, keda stadiaalteooria järgi enam ei võinud olla või veel ei tohtinud olla. 1.4. Töö kui inimese evolutsiooni tegur. See F. Engelsilt pärit lamarkistlik arusaam on seganud inimese evolutsiooni tingimuste ja tegurite õiget bioloogilist mõistmist, eelkõige sotsialistlikes riikides, kus ideoloogilised dogmad on avaldanud tugevat mõju loodusteaduslikele käsitlustele. Ikka veel võib õpikutest leida seisukohti, et töö on olnud inimese bioloogilist evolutsiooni suunav eritegur, mis asendas loodusliku valiku juhtiva osa ja toimis harjutamise/õppimise ning omandatu pärandamise printsiibil (vt. nt. J. J. Roginski ja M. G. Levin, 1978. Antropoloogia (venekeelne ülikooliõpik)). 2. Hominoidide süstemaatika ja fülogeneetilised seosed Th. Huxley (1863) ja Ch
1950ndatel algas uue elektroonika haru kvantelektroonika areng. See viis 1960 aastaks ülivõimsa valgusvõimendi laseri loomisele (USA teadlase Thomas Maimani poolt). Põllumajanduses on 1950ndaist aastaist peamiseks probleemiks ületootmine. Kuna poliitilistel põhjustel jätkatakse põllumajanduse subsideerimist on ületootmisest tingitud raskused süvenenud. Viimasel ajal on subsideerimise asemel hakatud peale maksma tootmise vähendamise puhul. Samas on arengumaades suur toidu puudus. Sotsialistlikes riikides oli raskusi toiduainetega varustamisel. Enamikes Aafrika ja Aasia maades on põllumajanduspööre veel toimumata. Seal on endiselt valdav põllumajanduslik külaühiskond. Enamik rahvastikust elab maal. Saagikus on madal. Turustamiseks toodangut ei jätku. Suur osa arengumaade mahajäämusel on ka loodusoludel. TEENINDUS- JA INFOÜHISKOND Hankiv sektor Töötlev sektor Teenindav sektor Põllumajandus Töötlev tööstus Osutab
Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. · Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. 2.5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): · NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. · 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi
Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega. 2.3. NATO asutamine: 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille
sõda 1970. Lõuna- muuta oma väed välja, aastad Vietnam, kommunistlikuks ka * kogu Vietnam USA, NSVL Lõuna-Vietnamit muudeti kommunistlikuks 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud reziimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL. 5. Perestroika ja glasnost 1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatsov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost avalikustamine, s.t
Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teha revolutsiooni teel, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ning Teise maailmasõja järel Ida Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja Koreas ja Hiinas. Poliitilised ideoloogiad ja partei jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palad ja väiksemad maksud; üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi.
turg (majanduslikud suhted võõraste inimestega) o Sotsialism tootmisvahendite eraomandus puudub, st. tootmisvahendid kuuluvad riigile. Tootmine lähtub ühiskonna vajadustest, mitte kasumi saamise võimalustest. Käsumajandus riik ise ei tooda, vaid ütleb tootjatele mida toota ja mis hinnaga müüa. Seega kasumi saamise motiiv puudub. Tavaliselt tekib kippuma sellistes ühiskondades defitsiidimajandus reaalsetes sotsialistlikes ühiskondades muutus kauba puuduse (defitsiidi) tagajärjel oluliseks vahetusmajandus. Selleks et midagi saada, tuli teha mingeid teeneid enda sõpradele või sugulastele. · Töö eluvaldkond, mis vastandub vabale ajale ja eraelule. Primitiivses ühiskonnas puudus nii töö kui vaba aeg. Töö ja vaba aja diferentseerumine toimus keerulisemates ühiskondades. Marxi teooriast lähtuvalt ei ole töö ja vaba aja eristumine hea, sest siis
muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika. Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majanduse korraldust. Ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on majandussüsteem mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Turumajandus – vt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub vähem või rohkem majandussellu, nimetatakse segamajanduseks. 40. Majanduskasv 1) Majanduskasv on kitsam mõiste, mis lihtsustatult tähendab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsem majandusteadlik definitsioon ütleb, et majanduskasv on pikaajaline protsess, mille käigus
pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon Liikmed: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksamaa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovi poolt, kirjutati alla 31
See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitake kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. Astmeline maksusüsteem, võrdsus. 7. Poliitilised parteid, sotsiaalsed liikumised, survegrupid a) Poliitiliste parteide areng maailmas üldiselt
NSVL on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu)- loodi 1949. Ida-Euroopa riigid lükkasid tagasi Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Eesmärk: liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Moskva sai parema kontrolli nende riikide üle. Varises kokku majanduslangusega sotsialistlikes riikides. Külm sõda jätkub Ülestõusude mahasurumine Ida-Euroopas( SDV, Poola, Ungari) Kuuba kriis ja selle rahumeelne lahendamine Berliini müür Pingelõdvenduse algus Abi Vietnamile jt. ÜRO kõne kingaga… 5. NSV Liit L.Brežnevi valitsemise ajal (sise - ja välispoliitika, pingelõdvendus) Brežnev valitses 1964-1982. Tema ajal oli tööviljakus ja toodete kvaliteet madal. Toodangu kasv saavutati alles siis, kui võeti kasutusele uued tehased ning loodusvarade kohad
kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. · Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni IdaEuroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle · VMN varises kokku 1980ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. NATO asutamine: (1949) · 1949.a aprillis loodi uus ühendus NATO, mille asutajateks olid Benelux'i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning ka Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega. Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomine: 1955: VLO rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATOsse
lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. 2.5. NATO asutamine: (1949) (Vt. ka õpik lk.60-62): NATO asutamisele eelnes Brüsseli pakti (ehk Lääneliidu) sõlmimine 1948.a., mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale II maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-
kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja- Koreas ja Hiina Rahvariigis. Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. o Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi.
plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. 31* Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida- Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. 32* VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. . Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51-52): 33* Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. 34* Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine
Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik
annaabi.ee 
