.......4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... .6 SISSEJUHATUS Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks. Kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu
Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine Käsumajandus Militarism Inimsusevastased kuriteod Elatustaseme langus Agressiivne välispoliitika Sotsiaalsed hüved Kommunistlik
nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõoukog. Liidu koosseisu.2-6 aug.1940 vormistas Nõukog Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ja liitis need enda koosseisu.
Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1. Eesti polgu allüksused kui need kandsid suuri kaotusi hukkunute näol. Oktoobripööre: Revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamine kogu Venemaa. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liit. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis palju erakondi, mis esialgu jagunesid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Sotsialismi pooldasid eesti poliitikutest ainult bolsevikud. 1917. aasta jooksul tõusid bolsevikud üha tähtsamaks; Eestis oli neid 1917 märts 120 tükki aga oktoobris ületas see arv juba 8 000 piiri. Nende edu peitus demagoogia ning propagandakampaania oskuslikus rakendamises. Nende loosund ,,Maha sõda!" võeti aastaid talunud sõjaraskusi rahva poolt omaks ilma küsimata, kuidas või millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada
1973 Watergate, Nixon astus tagasi, astus tagasi ka Nixoni asepresident, korruptsioonisüüdistuste tõttu, presidendiks sai senaator Gerald Ford, riigisekretäriks Henry Kissinger. 1976 USA ühiskonnas oli sügav moraalne kriis, presidendiks valiti "mees väljapoolt" James "Jimmy" Carter, demokraat. Samal ajal toimus poliitikas USA taandumine ja Moskva pealetung. '75 Indo-Hiina Vietnam hoos sotsialistid. Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus riiklikuks võlgnikuks, Reagani ajal suurenes riigivõlg 3X.
· 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati.
Kontrolltöö 9. klassile 1. Selgita, mis vahe on sotsialistlikul sõprusühendusel ja sotsialistliku orientatsiooniga riikidel? 1. Nimeta sotsialistlike riikide ühiseid jooni? 2. Mis riike nimetati sotsialistlikeks riikideks? 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide majandust? 3. Mis oli NL kokkuvarisemise peamisi põhjusi? 3. Kas sotsialistlikel riikidel oli ka neid ühendavaid rahvusvahelisi organisatsioone? Kui oli, siis nimeta need? 4. Mille pärast eelistas rahvas Hrustsovi riigijuhi kohale? 4. Mida nimetatakse Hrustsovi sulaks? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 6. Iseloomusta võimuvõitlust NL riigijuhi kohale peale Stalini surma (1953-1956)? 6
ja kaotanud iseseisva rigi tunnused. 1940, 21. juuni korraldus organiseerida Tallinnas ja mujal Eestis "töörahva meeleavaldused", mis pidid okupatsiooni seadustama. Zdanovi juhtimisel. Tsiviilriietuses nõukogude sõdurid nõudsid valitsuse sisseseadmist. Päts kinnitas uue valitsuse ametisse, eesotsas J. Varesega. 1940, 14.-25. juuli lavastati Balti riikide parlamendivalimised 1940, 21. juuli kokku tulnud nikuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda neid vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 1940, 3.-4. aug vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning litis need enda koosseidu. 1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi). 1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai
nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõoukog. Liidu koosseisu.2-6 aug.1940 vormistas Nõukog Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ja liitis need enda koosseisu.
rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas viia V. demokraatiani. Eestisse jõudsid teated 2.märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits. 4) Oktoobripööre Eestis 1917? 1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kelle sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua uut tüüpi ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavax tegurix. VSDTP tõusis järjest tähtsamaks. Oktoobris alustasid enamlased relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Moodustati sõjarevolutsioonikomiteed ning relvastatud salku. Peamine löök taheti Ajutisele Valitsusele anda
Juuni 1940 Leedu okupeeriti. 16 juuni 1940 esitati samasugune ultimaatum eestile ja lätile. Mõlemad riigid nõustusid esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisvuse. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14.-15.juuli 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21. Juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 3.-6 august 1940 liitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riigid enda koosseisu. 9) Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Piirilähedane Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. Aasta sügiseks olid
küll püüdis mõlemaga hästi läbi saada. Nende konfliktide ja erimeelsuste pärast hakati Moskvas omade ja pool-omade vahel vahet tegema. Nimelt võeti kasutusele termin: sotsialistlik sõprusühendus, kuhu ei kuulunud Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania. 4. sotsialistlik orientatsioon - 1960-aastate teisel poolel toimus Moskva-meelsed riigipöörded paljudes Aafrika riikides, kuid neid ei olnud Moskva sotsialistlikeks riikideks nimetama valmis - liiga mahajäänud. Siin räägiti sotsialistlikust orientatsioonist ( Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Rohuneemesaared, Angola, Madagaskar, Afganistan). 5. sotsialismileeri blokid VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) - 1949 - kuulusid Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja alates 1968 Albaania) ning Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a
Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSVL koossseisu. 3-6.augustil 1940 vormistati annekteerimine ning Balti riigid liideti NSVL koosseisu. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine II ms alguses tegutsesid Saksamaa ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahel lahkhelid. 1940.aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vatsu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse
ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks. 3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene Punaarmee purustamine. 1941 koondus NSV Liit läänepiirile, kus valmistuti Saksamaale ootamatut rünnakut. Eesmärk oli Barbarossaga sarnane. Stalin alahindas Hitlerit, nii et Saksamaa rünnak tabas neid ootamatult. Saksamaa ja NSV Liidu vaheliste suhete halvenemise põhjuseks oli soov omada kontrolli
o 14.juulil kuulutati välja parlamendi valimised, kus seati üles ainult valitsuse pool kinnitatud kandidaadid. Tulemusi võltsiti ja valijaid mõjutati. o 17. juulil tulemused avalikustati ja väideti, et antud kandidaatide poolt hääletas 92,9% valijatest. Samal õhtul korraldatud miitingutel nõudsid kommunistlikud kõnemehed esimest korda Leedu, Läti ja Eesti ühendamist NSV Liiduga. o 21.juulil kokkukutsutud ,,rahvaesindused" kuulutasid Leedu, Läti ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ning palusid need võtta NSV Liidu koosseisu. o Samas otsustati natsionaliseerida suurettevõtted ja teostada maareform. o Augustis võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Leedu, Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisu. o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused
Maavalituse. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Venelased süüdistasid eestlasi separatismis. Oktoobri algul hõivas Saaremaale maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku, ilma et Vene väed oleksid osutanud vastupanu. Oktoobrirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eestile 1917 a tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased. Nende eesmärk oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Taunisid rahuvslikke ilminguid, nii nad ei pidanud nad vajalikuks luua rahvuslikke erakondi, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) kasvatas liikmete ja pooldajate ridu. Märtsis oli enamlasi 120, oktoobris juba üle 8000
koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal.
rahvusvaheline turg oli kitsenenud Põllumajandus teravilja tööstus langes kokku. Must neljapäev New Yorki börsi järsk aktsiate langus. 1 000 000 kaotasid töö ja vara. Itaalia- Mussolini lubas taastada 23. Sotsialismileeri kujunemine · kujunes pärast Teist maailmasõda · 1950.a. alguses süsteemis 13 riiki · need riigid allusid Moskva diktaadile (v.a. Jugoslaavia) · riike nimetati rahvademokraatlikeks riikideks · 1950.aastast alates sotsialistlikeks riikideks · 1945.a. NSV Liidu tööstustoodang sõjaeelsest 91 %, põllumajandus 60 % · peamised ressursid sõjatööstusesse · rahva elatustase madal · 1946.-1947 nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias 24. IMF-i peamised ülesanded · korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle; · aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele; · anda oma liikmesriikidele krediiti; · formeerida oma valuutareserve vastavalt nende sissemaksu suurusele SDR-i (Special
juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist. President Päts nimetas Zdanovi nõudel valitsuse eesotsa Johannes Vares-Barbaruse. Samamoodi arenesid sündmused ka teistes Balti riikides. Et nõrgestada rahva vastupanu, lavastati Nõukogude volinike juhtnööride järgi 14.- 15. Juulil 1940 Balti riikides parlamendi valimised. 21. Juunil kokkutulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. 3.- 6. Augustil 1940 vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. 9 4. Sõjasündmused 1941 - 1944 4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid lahkhelid. Hitler haudus 1940.a
Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1. Eesti polgu allüksused kui need kandsid suuri kaotusi hukkunute näol. Oktoobripööre: Revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamine kogu Venemaa. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liit. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis palju erakondi, mis esialgu jagunesid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Sotsialismi pooldasid eesti poliitikutest ainult bolsevikud. 1917. aasta jooksul tõusid bolsevikud üha tähtsamaks; Eestis oli neid 1917 märts 120 tükki aga oktoobris ületas see arv juba 8 000 piiri. Nende edu peitus demagoogia ning propagandakampaania oskuslikus rakendamises. Nende loosund ,,Maha sõda!" võeti aastaid talunud sõjaraskusi rahva poolt omaks ilma küsimata, kuidas või millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada
augustini 1940 likvideeriti Eesti Vabariigi riigiasutused, po- litsei, sõjavägi, rahandus- ja majandussüsteem, alustati haridusasutuste reorganiseerimist vastavalt NSVLi mudelile ning saadeti laiali kodanikuühendused. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Vastavalt NSVLi esindajate juhtnööridele korraldasid kolme Balti riigi valitsused kolmes riigis korraga, 14. ja 15. juulil 1940, uute parlamentide valimised. Nende “parlamen- tide” istungid, kus riigid kuulutati nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning taotleti vas- tuvõtmist NSVLi, toimusid samuti ühel ajal – 21. juulil 1940. “Parlamendid” kuulutasid maa riigi omandiks, kaotades maa eraomanduse, samuti kuulutasid “parlamendid” välja pankade ja tööstusettevõtete natsionaliseerimise. Neid protsesse Eestis, Lätis ja Leedus juhtisid ÜK(b)P Keskkomitee peasekretär Jossif Stalin, ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo ja ÜK(b)P Keskkomitee. Nende otsused seoses
looduslikuks tõkkeks teel Eestisse. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa pealetungi tõrjumiseks Muhu saarele paisatud 1. Eesti polgu allüksused kandsid suuri kaotusi vangilangenute näol. Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega lütusid, ümber kujunesid või uue nime võtsid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Esimesed eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist, teised seevastu, eitamata sotsiaalsete reformide vajalikkust, seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Järk-järgult hakkas ka enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi. Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Kuna enamlaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu
linnades, kus oli rohkesti vene töölisi ning soldateid. Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see ajutisele valitsusele kinnitamiseks. 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega liitusid, ümber kujunesid või nime vahetasid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslikust eitasid aga enamlased ning olid igast küljest sellele vastu. Enamlaste vastuhakk põhjustas aga oktoobrirevolutsiooni ehk oktoobripöörde, mis toimus Tallinnas ja Petrogradis 23.26. oktoobril 1917. Millega bolsevikud ehk enamlased kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon oli laiemas mõttes enamlaste võimu kehtestamine kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. PILET 12 1
ametisse seadmist. Samal õhtul nimetas Päts ametisse Nõukogude saatkonna näpunäidete järgi moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares- Barbarusega. Nõukogude esindajad andsid uutele valitsustele korralduse lükata ümber kõik kuuldused Eesti peatsest liitmisest NSV Liiduga, ehkki see oli nende tegelik eesmärk.. 14.-15. juul 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSV Liidu koosseisu. 3-6. aug 1940. vormistas Nõukogude Liidu Ülemnüukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2
inimesed kes olid tuntud, kuid kellel polnud varem poliitikaga tegemist olnud. Eesti rahvavalitsuse juhiks sai arst ja luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Juul keskel toimusid parlamendivalimised, millel sai valida ainult valitsuse kinnitatud kandidaate. Valijatele avaldati survet ning tulemusi võltsiti. Pärast valmisi nõudsid kommunistid Baltikumi ühendamist NSV liiduga ja 21.juulil kogunenud nn rahvaparlamendid kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ja palusid võtta end vastu NSV liidu koosseisu. Likvideeriti Balti riikide kaitsejõud, suleti paljud ühingud; ainsaks poliitiliseks erakonnaks jäi kommunistlik partei. Kehtestati uued põhiseadused, mis loodi NSVL seaduste järgi. (võim kuulus ülemnõukogudele, rahvakomissaride nõukogudele ja kohalikule täitevkomiteele) Võeti üle NSVL kohtusüsteem ning politsei asendati miilitsaga. Teostati põhjalikud majandusreformid. Kõik eraettevõtted ja suuremad elumajad võeti
Poola Saksamaa Demokraatlik Vabariik Ungari Bulgaaria 64 Jugoslaavia Albaania. Hiina Rahvavabariik 01.10.1949 Põhja-Korea ehk Korea Demokraatlik Vabariik. Vietnam Kuuba 1961. Laos 1975. Sotsialismi leer - sotsialistlikud riigid peale II maailmasõda. 1950ndate alguses ulatus sotsialistlik riikide territoorium Elbest Vaikse ookeanini, Põhja-jäämerest Ida-Hiina mereni. Alates 1050ndatest nimetatakse neid riike sotsialistlikeks, varem rahvademokraatlikeks. 1940ndate lõpul hakkasid tervanema suhted Jugoslaavia ja NLi vahel. Jugoslaavia juht, Jossif Bras Tito, tahtis moodustada Doonau föderatsiooni, See oleks vähendanud NLi mõju euroopas, NL ei saanud seda lubada. Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik riik, mis võttis vastu Marshali plaani abi. Selle peale viskas Stalin Jugoslaavia Maailma Sotsialistlike Riikide hulgast välja. Doonau Föderatsioon on uuem ja parandatud verisoon Suur-Serbia riigist.
annaabi.ee 
