2- Prantsusmaa: - vabariik - ühiskond sisemiselt lõhestunud vabariiklasteks ja monarhistideks - majandus aeglustus - pidi makse maksma saksamaale - masinatööstus hakkas kasvama - mootorite tootmine sai suure tõusu - moevaldkond 3- Saksamaa: - föderatiivne liitriik - mitu konservatiivset ja mitu liberaalseid parteid - sotsialistidest sai suurim partei - elektritehnika ja keemiatööstus arenesid kiiresti - juhtiv riik maailmas keemiatööstuses 4- Venemaa: - tööstuslik tõus - tollisõda saksamaaga - suurim viljatootja - rubla kullastandart - maailma suurim raudtee sai valmis - hiigelettevõtted 5- Ameerika Ühendriigid: - peamine tööstusharu metallurgia - massiline immigratsioon
ning arendab selle loomise ideid. Kommunist on inimene, kes toetab kommunismi ideoloogiat. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin, rõhutades "kommunismi õppimise" vajadust. 5 Kommunistlik liikumine Kommunism kui poliitiline liikumine on osa laiemast, sotsialistlikust liikumisest. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin oma teoses ""Pahempoolsuse" lastehaigus kommunismis". Kommunistid erinevad sotsialistidest näiteks selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikult ühiskonnalt kommunistlikusse ideaalühiskonda üleminekut revolutsioonilisel teel. 21. sajandi sotsiaaldemokraatial ei ole enam kommunistidega kuigi palju ühiseid vaateid, ehkki Karl Marx, Friedrich Engels jt on mõlema liikumise jaoks autoriteetid. 6 Kommunismi kuriteod Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud
Europarlament valitakse iga viie aasta tagant liikmesriikide kodanike poolt otsestel valimistel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Näiteks Saksamaalt valitakse 99 saadikust, Soomest 13, Eestist 6. Parlamendis koonduvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsoonide kaupa. Nii ei räägita europarlamendi puhul näiteks mitte Kreeka või Prantsusmaa saadikutest, vaid rohelistest, konservatiividest ja sotsialistidest. Euroopa Kohus jääb EL-i integratsiooniprotsessis tihti tagaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtis, kuid tegelikkuses on just kodus paljudel juhtudel EL-i integratsiooni mootoriks. Nimelt on Euroopa Kohtul ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks. See tähendab, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik.
võimalik osta toiduaineid, et päästa miljoneid inimesi näljast , ega importada toorainet ja masinaid , mida hädasti vajati omaenese toodangu suurendamiseks. Lääne -Euroopa riikidel oli nähtavasti õnne, et nende kommunistlikud parteid järgsid 1947.aasta kevadel ikka veel mõõdukat ja demokraatlikku teed, mis oli valitud 1944.aastal. Prantsusmaal veenis Maurice Thorez ikka veel söekaevureid " tootma". Briti suursaadik Itaalias kirjeldab Togliattit kui meest , kes manitseb oma sotsialistidest liitlasi mõõdukesele. Oma põhjustel ei kutsunud ka Stalin veel oma arvukaid toetajaid Kesk - ja Lääne Euroopas üles rahva pahamelt ja pettumust ära kustutama. Aga isegi selles olukorras polnud kodusõja ja revolutsiooni oht kuigi kaugel. ,,Tuleb murda nõiaring ja taastada eurooplaste usk oma kodumaa ja kogu Euroopa kui terviku majanduse tulevikku." George C. Marshal. Aprillist 1948 hakkati elu viima Marshalli plaani, lühemaajalises prespektiivis olid
Rooma teljena. 3 SAKSAMAA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Weimar vabriigi kujunemine 9. november 1918 Saksamaal sotsialistlik revolutsioon (Novembrirevolutsioon). Mis tõi kaasa Compigne´i vaherahu tingimustega nõustumise (lõpetas IMS). Keiser põgenes Inglismaale. Võim läks Ajutisele Valitsusele, mis koosnes põhiliselt sotsialistidest. Ajutine valitsus korraldab rahvuskogu ehk Asutava kogu valimised. Rahvuskogu koguneb Weimari linnas ja koostab vabariikliku põhiseaduse. Uut riiki nimetatakse Weimari vabariigiks. Uue põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks. Täidesaatev võim on valitsusel ja valitsusjuht on kantsel. Riigil on ka president, kes valitakse rahava poolt ja, kes nimetab ametisse kantsleri. Ebert,
Yrigoyeni juhtimisel. Radikaalid panid rõhku õiglastele valimistele ja demokraatlikele institutsioonidele ning avasid oma uksed laienevale keskklassile ning eliidile, millel varem juurdepääs võimule oli puudunud. Esimese maailmasõja ajal jäi Argentina neutraalseks ning sai suuri kasumeid liha- ja nisutarnetelt liitlasriikidele. Pärast sõda elavnes sõjajärgse kriisi ja Oktoobrirevolutsiooni mõjul töölisliikumine. Sotsialistidest eraldus 1918 marksistlik Rahvusvaheline Sotsialistlik Partei (Partido Internacional Socialista; 1920. aastast Argentina Kommunistlik Partei). Tööliste massilised streigid suruti vägivallaga maha (Buenos Airese verine nädal jaanuaris 1919). 1929 toimus Buenos Aireses Ladina-Ameerika kommunistlike parteide konverents. 1918. aastal Córdobast alguse saanud üliõpilaste reformiliikumine levis kogu Ladina- Ameerikas. Hipólito Yrigoyen ja järgmine president Marcelo de Alvear (19221928)
miljoneid inimesi näljast , ega importada toorainet ja masinaid , mida hädasti vajati omaenese toodangu suurendamiseks. Lääne -- Euroopa riikidel oli nähtavasti õnne, et nende kommunistlikud parteid järgsid 1947.aasta kevadel ikka veel mõõdukat ja demo ja demokraatlikku teed, mis oli valitud 1944.aastal. Prantsusmaal veenis Maurice Thorez ikka veel söekaevureid « tootma». Briti suursaadik Itaalias kirjeldab Togliattit kui meest , kes manitseb oma «tulipäised» sotsialistidest liitlasi mõõdukesele.Oma põhjustel ei kutsunud ka Stalin veel oma arvukaid toetajaid Kesk -- ja Lääne Euroopas üles rahva pahamelt ja pettumust ära kutsutama. Aga isegi selles olukorras polnud kodusõja ja revolutsiooni oht kuigi kaugel. Aprellist 1948 hakkas elu viima Marshalli plaan, lühemaajalises prespektiivis olid Marshalli plaani peamiseks panuseks Euroopa taastamise dollarusüüstid.Midagi eelöeldust poleks olnud võimalik, kui Marshalli plaani oleks esitatud kui
Nii parem- kui vasakpoolsed nurisesid, lahendusi aga ei paistnud. 1970. a. presidendivalimistel jagunesid poliitilisest lehmakauplemisest tüdinenud kodanike hääled eri kandidaatide vahel, parlament valis presidendiks sotsialistide kandidaat Salvador Allende. Sõjavägi jälgis olukorda kasvava rahutusega ning otsustas uut olukorda kontrollida nii palju, kui see oli vähegi võimalik. Allende esialgne edu osutus petlikuks ning 1973. a. oli pankrotis nii sotsialistidest ja kommunistidest koosneva valitsuse poliitiline kui ka majanduslik programm, lisaks tüüris Allende üha avalikumalt äärmusvasakpoolsesse poliitikasse. Juba 1971. aastal oli alustatud ettevõtete riigistamisega, sama aasta lõpus külastas riiki ka Fidel Castro, kelle külaskäigus nägid kõik demokraatlikud jõud ühest märki valitsuse arusaamadest. Allende tundis end parlamendi poolt nurka surutuna ja katsus toetuda armee juhtkonnale, eelkõige kindral Augusto Pinochet'ile, kel
läbi. Tema kodukülas ei antud ühtegi häält fasistide poolt. Kogu riigis ei pääsenud ükski fasistide kandidaat parlamenti. Pärast valimisi vähenes kiiresti fasistide arv. Mussolini oli meeleheitel, sest võlgadesse sattus ka ajaleht, kuna huvi selle vastu langes. Kokkutulnud uus parlament oli aga teovõimetu. Suurimaks grupiks olid sotsialistid. See hirmutas konservatiivseid ringkondi. Sügisel 1920 hõivasid töölised Põhja-Itaalias mõned ettevõtted. Itaalias 5 eraldusid sotsialistidest osa äärmuslikke vasakpoolseid ja rajasid Itaalia Kommunistliku Partei. Novembris 1921 kuulutas fasistlik liikumine enda Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (Partito Nazionale Fascista). Musssolini oli selle partei juhiks (IL Duce). 1921.astal valiti Mussolini parlamenti. Fasistid said parlamendis 35 kohta. Parlamenti pääsemine andis talle ka isikupuutumatuse, mis oli tema tulevaseks tegutsemiseks väga oluline. Fasistid hakkasid kandma musti särke (selliseid kandsid I
Tema kodukülas ei antud ühtegi häält fasistide poolt. Kogu riigis ei pääsenud ükski fasistide kandidaat parlamenti. Pärast valimisi vähenes kiiresti fasistide arv. Mussolini oli meeleheitel, sest võlgadesse sattus ka ajaleht, kuna huvi selle vastu langes. Kokkutulnud uus parlament oli aga teovõimetu. Suurimaks grupiks olid sotsialistid. See hirmutas konservatiivseid ringkondi. Sügisel 1920 hõivasid töölised Põhja- Itaalias mõned ettevõtted. Itaalias eraldusid sotsialistidest osa äärmuslikke vasakpoolseid ja rajasid Itaalia Kommunistliku Partei. Novembris 1921 kuulutas fasistlik liikumine enda Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (Partito Nazionale Fascista). Musssolini oli selle partei juhiks (IL Duce). 1921.astal valiti Mussolini parlamenti. Fasistid said parlamendis 35 kohta. Parlamenti pääsemine andis talle ka isikupuutumatuse, mis oli tema tulevaseks tegutsemiseks väga oluline. Fasistid hakkasid kandma musti särke (selliseid kandsid I maailmasõja ajal
antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus 1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine
Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler.
tummaks, laseb naistel rääkida alati mehe suu kaudu (Liljeström&Koivunen 2003: 35 49). Ideaalis peaks naised olema oma imperaatori koopiad ja pigem määrdunud ning odavad kui kõikvõimsad autoriteedid ise. ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et liberaalsed feministid uskusid, et naised on rõhutud diskrimineerimise tõttu. Marksistid arvasid jällegi, et naiste rõhutus seisneb nende produktiivsuses, ning sotsialistidest feministid leidsid, et neid rõhutakse tööturul. Foucault tõdeb, et võim ei seisne pelgalt mängu kaotuses või võidus, vaid see on struktureeritud läbi erinevate sotsiaalsete teadmiste. Ükski mängija pole võimust ilma jäetud, ning võim on pigem produktiivne kui distributiivne. Seal, kus on võim, leidub ka vastupanu (Humm 1995: 194195). Arvamusi on mitmeid, ent oluliseks peetakse ka üldist meeste võimu naiste keha ja seksuaalsuse üle.
parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus 1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine
Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele. Erinev oli üksnes Owen, kes arvas et inimese olemus on kasvatuse kaudu muudetav (Marx kritiseeris hiljem seda seisukohta). Inimese loomuse tunnistamine viib meid tegelikult olukorda, kus on olemas 2 tüüpi ühiskonnad: · õiged (inimloomusele vastavad) või
olid ühiskondlikud vastuolud kõige suuremad. Karl Marx (1818-1883). Teosed "Kommunistliku partei manifest" (1848), "Kapital" (I kd. 1867). Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsis ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Esimesena sotsialistidest kasutas Marxi kaasmõtlejana F. Engels (1820-1895) kapitalistliku ühiskonna majandussuhete analüüsimisel dialektilist meetodit ja tõi välja järgmised seaduspärasused: · majanduskriiside perioodiline kordumine; · töötute reservarmee kujunemine; · tööliste ekspluateerimise tugevnemine kapitalismi arenedes; · sotsiaalse revolutsiooni paratamatus; · tootlike jõudude ja erakapitalilerajatud tootmissuhete konflikt;
salakoosolekuid ning levitades keelatud lendlehti ja kirjandust. Ttartus alustas ilmumist ajaleht „uudised“. Toimetajaks oli peeter speek. Tema kürval tegutsesid mihkel martna ning vennad gottlieb ja karl ast. „uudiste“ ümber koondunud ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliiku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Erinevalt vene sotsialistidest nõuti ka vähemusrahvuste õiguste respekteerimis 1905 a rev. Tulemused: Teataja ja uudised asusid rev liikumise poolele. Tõnisson oli vastu. Postimehe ringk taotlesid üldist valimisõigust, eesti keele kasutuse laienemist, mõõdukat maareformi. Teataja nõudis konstituts monarhiat ja kodanikeõigusi., kiriku, kooli ja kohtureformi. 16 okt kavandati üldstreiki. „teataja“ asus streikijate poolele, nõhdi asutava kogu kokkukutsumist .sõna ja koosoleku vabadust. 17 okt
panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased
panna, Riigikogu laiali saata. 1932 märtsis III kongress – liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just – Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus – hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased
1932. a presidendivalimistel kandideeris Hitler presidendiks jäi Hindenburgile alla. 1932. Riigipäeva valimiste järel said natsid 230 saadikukohta sotsialistid 133, kommunistid 89 Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv. 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Natside ideoloogia 1.Riigis tuleb teostada natsionaal-sotsialistlik revolutsioon: üks riik, üks rahvas, üks partei ja puhastada valitsemine sotsialistidest, kommunistidest, juutidest. 2. Rassiteooria. Aaria rass (germaanlased) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid (slaavlased). peavad neid teenima hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) kuuluvad hävitamisele 3.Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles'i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Natside diktatuuri kujunemine 1933 34 1933. a algus tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine.
kodakondsus, võib hääletada ja seada üles oma kandidatuuri. Seejuures ei pea ta seda tegema ilmtingimata oma riigis. Näiteks Prantsuse kodanik, kes õpib Oxfordis, võib hääletada Inglismaal ning kandideerida Belgia sotsialistliku partei nimekirjas. Parlamendis koonduvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Nii ei räägita europarlamendi puhul näiteks mitte Kreeka või Prantsusmaa saadikutest, vaid rohelistest, konservatiividest ja sotsialistidest. 8.5 Seadusandliku võimu jagunemine Europarlamendil puudub seadusandlik võim selle klassikalises tähenduses. Seadusandlik funktsioon on jagatud parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Sõltuvalt menetluses olevast probleemist võib parlament mängida mitmesuguseid rolle. Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. Sellisteks on näiteks uute liikmete vastuvõtt, muudatused europarlamendi valimiste korraldamises, Euroopa
oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee. 1919 - tapeti Komunistliku Partei juht K. Liebknecht. 19 1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik
Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele. Erinev oli üksnes Owen, kes arvas et inimese olemus on kasvatuse kaudu muudetav (Marx kritiseeris hiljem seda seisukohta). Inimese loomuse tunnistamine viib meid tegelikult olukorda, kus on olemas 2 tüüpi ühiskonnad: · õiged (inimloomusele vastavad) või · väärad (inimloomusele mitte-vastavad)
Riigikogu, millel on suured õigused ja valiti viieks aastaks riigivanem, kel oli õigus ise seadusi dekreetidega välja anda, Riigikogus vastuvõetud seadustele VETO panna ja riigikogu laiali saata. 3) III kongress- 1932 - Liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas osalenud. Korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vabadussõjalaste päevad. Suurim taoline päev oli Tapal, kus puhkes lööming vapside ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Vastasteks kujunesid vanad poliitikud ja erakonnad. "Meie vabadussõjaväelased tõime teile vabaduse ja kaitsesime Eesti riiki aga teie poliitikud viisid Eesti riigi halbasse olukorda." Kõige teravamad suhted olid Vabadussõjaväelaste ja sotsialistide vahel, üksteist kritiseeriti ja määriti. Vabadussõjaväelasi süüdistati selles, et nad üritavad tuua Eesti riiki sisse Itaalia fasismi ja natsionaalsotsialismi- Püüdlevad diktatuuri
annaabi.ee 
