Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt. Novotny Tsehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile. Dubcek Tsehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi. Husak Tsehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja. Broz Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine) Xiaoping mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale.
Olukord 1927 · sügisel raskused viljavarumisel, linnades tekkis talve saabudes näljaoht · 1928. aasta alguses mindi üle sõjakommunismiaegsele praktikale vilja vägivaldsele äravõtmisele naeruväärse tasu eest. Siit alates said administratiiv-repressiivsed meetodid majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendamisel valdavaks. Järgneva paari aastal jooksul lõhuti kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile muudatused 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses Stalinliku majanduspoliitika algus · lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist
ettevütet) „SUUR HÜPE“. Tabas suur viljapudus. Mindi peatselt üle sõjakommunismi-aegsele praktikale, toiduainete, isegi taluperede toidu- ja seemnevilja vägivaldsele äravõtmisele naeruväärse tasu eest. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv- bürokraatlikule sotsialismimudelile. Olulisemad muudatused 1920-ndate aastate lõpus ja 1930dat a esimesel poolel: lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist (raskemasinate väljaarendamine) alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa
Taas mindi toiduainete andmise kohustusele. Viljaülejäägid, sageli ka toidu-ja seemnevili võeti ära sunniviisiliselt. Talupoegi, kes püüdsid vastu panna, hakati karistama kui spekulante. Siitpeale said administratiiv-repressiivsed meetodid majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendamisel reegliks ning leidsid üha ulatuslikumat kasutamist. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV Liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile. Olulisemad muudatused seisnesid järgnevas: 1) lõpetati majanduse regulatsioon turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil; 2) alustati forsseeritud industrialiseerimist, kus esmajärjekorras arendati rasketööstust kergetööstuse ja põllumajanduse arvelt; 3) suuri summasid kulutati uutele ümberrelvastusprogrammidele; 4) alustati talurahva kiiret ja massilist kollektiviseerimist; 5) viidi sisse toiduainete ja
annaabi.ee 
