tähendab saada hakkama vähesega. Ma ei ütleks, et jäin millestki tähtsast ilma, kui mu isa kaotas töö kaheksaks kuuks ning meie pere ainsaks ülalpidajaks oli ema, kelle palgast umbes 6/8 läks maksudeks ning ülejäänu jäi söögirahaks. Ma olin siiski täiesti tavaline õnnelikus peres kasvav laps, kes ei tundnud millestki puudust. Kuigi raha tundub olevat tähtis, on tähtsad ka inimesed meie ümber. Inimene peab sotsialiseeruma, et säilitada terve mõistus. Stephenie Meyer räägib oma romaanis ,,Videvik" ühest mitmesaja-aastasest vampiiriperest, kes on erinevates paikades aja jooksul omandanud korduvalt nii keskharidust kui ka kõrgharidust. Tänu sellele on nad oma ametikohtadel nii-öelda täielikud professionaalid. Nad on küll vampiirid, kuid kunagi ei tee nad kuritegu ega tapa inimesi, vaid toituvad metsloomadest. Vampiiripere on küll
omandamine ja seejärel alles ,,pehmete" väärtuste õpetamine. Teadmusühiskonna lävel tõdeme paratamatult, et meil on vaja omandada teadmisi, end harida ja neid oskusi ning teadmisi rakendada praktikas, et ühiskond toimima panna. Üks ainsaid võimalusi selleks on omandada kooliharidus, sest tänapäeval ei ole lapsevanematel küllalt aega ja teadmisi oma lapsi õpetada. Lisaks sellele õpib laps koolis sotsialiseeruma, leiab uusi sõpru ning avardab oma silmaringi. Kool on kujunenud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ennekõike on haridus oluline riigile ning seejärel indiviidile enesele. Riik saab toimida vaid juhul, kui tal on olemas kvalitatiivne, haritud elanikkond. Indiviidi seisukohast lähtudes peaks haridus olema valikuline, lähtudes inimese huvidest. Seda seisukohta on Eesti haridussüsteemis mingil määral isegi kasutatud, sätestades vaid põhihariduse kohustuslikkus.
Nad võivad olla enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus kogetud vägivalda välja teiste peal. Sageli satuvad tema ohvriks nõrgemad kaasalsed, sest kodus on tema nõrgema rollis. Kui füüsiline vägivald on üheselt mõistetav, siis vaimset vägivalda on raske määratleda. Selleks, et inimene ühiskonnas hakkama saaks, peab ta mahtuma raamidesse ja järgima üldisi eetika norme. Ta peab kohanema muutuva keskkonnaga ja sotsialiseeruma. Reeglina saab täiskasvanu sellega hästi hakkama, kuna ta on elu jooksul saanud kogemuse ja erinevad oskused. Lastelt ei saa eeldada samasuguseid oskusi elus hakkama saada. Kui lapsel ilmnevad 9 sotsiaalsed probleemid, peab sellele täiskasvanu reageerima, et lihtsustada tema hakkama saamist ühiskonnas. Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes Koolis tekivad sotsiaalsed probleemid tavaliselt õppetundides
jagatakse ebaõiglaselt. Ühiskonnas hoitakse seda inimese puudujääki üleval, näiteks rõhutatakse seda puudujääki. Liiane repressioon- selle kaudu õpivad inimesed toimima, olukorras kus neil ei ole piisavalt vahendeid, et oma ihasid rahuldada või et nendega toime tulla. Inimesed osalevad sellistes tööprotsessides mis on naeruväärne. Inimesed õpivad seadma piire oma ihadele. Sotsialiseeruma- ühiskonna liikmeks saamine. Marcuse järgi on sotsialiseerumine oma ihade alla surumine ja aru saamine et maailm ei ole õiglane. Liiane repressioon tähendab nö ellujäämise printsiipi, sa suudad oma ihasid suunata. Põhiline vahe freudi ja marcuse vahel on oluline. Marcuse oli see figuur kes määratles meile tuttaval kujul sellise mõiste nagu tarbimisühiskond. Reaalselt inimese vajadusi rahuldada ei saa, aga tarbimisühiskonnas leidub toode mis
annaabi.ee 
