1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline
varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. 3 INIMVAJADUSED Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Vajadusi võib jagada mitmeti, kuid levinuim on A. Maslow` vajaduste hierarhia. Vajadusi võib jagada materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks.
Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Talcott Parsons peamine internaliseerimise kontseptsiooni arendaja sotsioloogias. Ühiskond püsib koos tänu sellele, et kõik selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Erik H Erikson (1902 1994) Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldus usaldamatus (0 1,5 a vanuses) 2. iseseisvus häbi (1,5 3 a) 3
käitumisakt nagu viskamine, nöörist tõmbamine, tõukamine jne on ühtlasi ka intellekti arendamine (samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga. Konstruktiivne mäng on see, kui laps kasutab materjale, püüab midagi luua, konstrueerida (samas:127). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Sümbolmäng e. kujutlusmäng Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab
Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4 sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar, 1997, 18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud
P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii
P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu
kalkuleerijad ja on maksimaalse kasumi peal väljas. Inimkapital on inimese kogemus, teadmised, haridus, oskused, kogemused jne. Abielu ja perekonna majanduslik teooria, abieluturg. 30. Edward O Wilson sotsiobioloogia. Inimese käitumise uurimisel rakendatakse Darwini evolutsiooniteooriat. Inimeste sotsiaalne käitumine on suuresti määratud geenide poolt. Aitasid kaasa esivanemate ellujäämisele ja paljunemisele. 31. Erik H Erikson inimene areneb ja sotsialiseerub terve elu. Inimese elukäik seisneb üldinimlike probleemide lahendamises (neid on 8). Elukäigu uuringud uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja muutujate mõju sündmuste ajastamisele ja järjekorrale). 32. Margaret Mead murde-ea probleemid esinevad vaid lääne kultuuris, sest teismelistel on vaja langetada olulisis otsuseid. Erinevates kultuurides on erinev isiksuse areng
nagu viskamine, nöörist tõmbamine, tõukamine jne on ühtlasi ka intellekti arendamine (samas:126). Harjutusmängu juhuslike ja tahtlike kombinatsioonide tase on osaliselt kattuv konstruktiivse mänguga. Konstruktiivne mäng on see, kui laps kasutab materjale, püüab midagi luua, konstrueerida (samas:127). 13 Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Sümbolmäng e. kujutlusmäng Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit
eluaastani. Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Esimest mängu vormi nim. Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks
uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta
kasutamisel. Keel on tüüpiliselt inimlik nähtus. Välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ja põlvest põlve edasiandmise vahendiks, seega kultuuri edasikandjaks. Isiksus formeerub keele vahendusel. Kujunevad teadvus ja eneseteadvus, vaated, veendumused, tundmused, tahe ja iseloom. Et keel on peamine kultuurikandja, siis omandades keele ja seda kasutades, omandab inimene kultuuri saavutused, elab sisse sotsiaalsesse keskkonda ehk sotsialiseerub. Niiviisi omandab indiviid sotsiaalses keskkonnas (pere, suhtlemisringis) ja kultuuris valitsevad normid, käitumistavad, väärtused, teadmised ja veendumused. Keele kaudu toimub tegelikkuse mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Tegelikkuse esemete ja protsesside, seisundite jne kohta on olemas oma kindel märk – sõna. Et märgisüsteemi kasutajad mõistaksid üksteist, on igal märgil (sõnal) ja nende ühenditel oma kindel tähendus.
Küsitakse uuesti. Laps ütleb värvipliiatsid. Küsitakse, et mis sa esimene kord mõtlesid, et mis siin karbis olid.Väike laps ütleb et värvipliiatsid. Need, kes mõtlevad oma mõtlemise üle, ütlevad kommid. · Sotsialiseerumine kogu protsess, mille jooksul inimene võtab omaks need grupinormid ja väärtused, mis võimaldavad tal pärast ühiskonnast osa võtta. *kultuurierinevused - keskkond, mille suhtes inimene sotsialiseerub, loob nii eneseteadvuse kui isiksuse. Inimese Mina Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab, identifitseerib. Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale). George Herbert Mead: peegelmina teooria Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus,
arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Talcott Parsons – peamine internaliseerimise kontseptsiooni arendaja sotsioloogias. Ühiskond püsib koos tänu sellele, et kõik selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. Erik H Erikson (1902 – 1994) Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldus – usaldamatus (0 – 1,5 a vanuses) 2. iseseisvus – häbi (1,5 – 3 a) 3
temast artikli seoses tema kihlumise lõppemisega ning ta hakkab käima kohut selle ajalehega ning raiskab oma varanduse. * ,,Elutee staadiumid" ta ültes, et meie elu teostub kolmel tasandil: -) Esteetilise teaduse staadium elu vastavalt meeleolule. Esteetiline inimene on inimene, kes on meeleline inimene, kellel puuduvad kohustused ning kes mängib nii kaua, kuni see staadium lõppeb ÄKKI kriisiga (kreeka keeles kohus). -) Eetilise teaduse staadium inimene sotsialiseerub, püüdes olla eetilised ja korralikud inimesed. Kriisist hüpatakse sinna vastutavale tasandile, kus vastutad iseenda ja ühiskonna ees. See staadium lõppeb kahtlusega ning on olemas kolme liiki kahtlust (oleme teadmatuses, kas oleme ikka tõelises isiksused; oleme meeleheites maise/igavese suhtes ehk kas on igavik; trotsime meeleheidet ehk see küll on, kuid me ei tegele sellega). Kui juletakse teha veel üks hüpe, siis jõutakse järgmisesse staadiumisse.
leiab, et kui kogukond kasvab üle ühiskonnaks, siis tekib see moment, kus inimeste vahel hakkab tekkima ebavõrdsus, maiste väärtuste ebavõrdsus. Siis tekib vajadus seaduste järele. Montesque uurides erinevaid õigusi leidis et õigussüsteem on erinev, eri maadel on erinevad käitumisnormid, inimesed ei ole normi ja hälbe suhtes kokku leppinud. Vajadus seaduste järele tekib siis, kui kodakondlikud seadused pole võimelised uusi suhteid reguleerima. Kui kogukond (perekond, sugulaskond) sotsialiseerub, ühiskonnastub, on tarvis teiseliigilisi regulatsioonivahendeid seadusi. Ta on üks esimesi, kes taipas, et erinevad õigussüsteemid erinevad üksteisest mitmete tegurite poolest, ja seetõttu pole võimalik luua universaalset käitumisjuhist kõikide õigussüsteemide jaoks. Sellest lähtuvalt võib teda pidada ka võrdleva õigusteaduse klassikuks. Seaduste loomisel tuleb arvestada ka rahvavaimuga (ühiskonna tõekspidamistega, arusaamadega). Seadused peavad sündima seal
annaabi.ee 
