Õpilaste kõlbeline areng. Strateegiad ja meetodid väärtuskasvatuseks koolis, nende nõrgad ja tugevad küljed. 1. Millist rolli mängib kõlbeline areng inimese sotsialiseerimises? Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja
kooliga. Sotsialiseerumine toimus vanemate ja übritseva keskkonna mõjul lapseeast kuni kooli minekuni, siis sai alguse desotsialiseerumine ehk tuleb loobuda mingil määral varasematest sotsialiseerumise tulemustest ning harjuda, omaks võtta uued. Järgneb koheselt resotsialiseerumine, nüüdseks lütseumi kasvandikud omandavad uusi väärtusi ja norme selleks, et täita uusi rolle kooliõpilastena. Mõjutajateks peategelaste sotsialiseerimises võib eelnevast tulenevalt pidada vanemaid, kooli, õpetajaid, keskonda ja miks mitte ka riigi (ainuvalitseja) tegevusele järgnenud sõjaseisukorda Napoleoniga, mis filmi esimeses pooles veel valitseb. Nagu noorte puhul ikka kuuluvad mõjutajate hulka ka eakaaslased ja sõbrad. 7 5. HÄLBEKÄITUMINE Sotsialiseerumise käigus muutuvad ja püsivad normid eeldavad kinnipidamist. Filmi
harjutused, mis hõlmavad õpilastele vajalike oskuste arendamist. Need võimaldavad noorukil ise oma tegevust analüüsida ja vajadusel täiskasvanu abi kasutada. Uuringute põhjal võib väita, et programmides osalenud õpilastel on agressiivne käitumine vähenenud ja samas prosotsiaalne käitumine õpetajate suhtes suurenenud. Eakaaslaste suhtes on neil õpilastel agressiivsete juhtumite arv vähenenud. Koolid võivad seega mängida olulist rolli riskigrupi noorte sotsialiseerimises ja viha kontrollima õpetamisel, nagu on näha tõestusmaterjalil põhineval viha kontrollimise programmi käigus tehtud uuringust. Kuigi edusammud ei pruugi kohe näha olla, on lõpuks nende kasutegur suur. Viha kontrolli oskus mõjutab positiivselt nii indiviidi ennast kui ka inimesi tema ümber. 10 Kirjandus Bandura, Albert 1973. Aggression: A Social Learning Analysis. Englewood Cliffs: Prentice-Hall.
annaabi.ee 
